Soengukuningannade koolitus

 Mõtlesin, et panen kirja ühe intensiivse mälestuse eelmise aasta sügisest, mida veel nii ähmaselt enda mälusopist leida oskan. Peab ikka nentima, et 3 last on mu ajupotentsiaalile omajagu kahju teinud, kuid ehk õnnestub mul taaselustada üks mu elu inspireerivamaid kursuseid, ehk HAIR ART CLASS 4 soengukursus. Täitsa uskumatu on praegusel hetkel mõelda, kuidas ma poole aastase beebi kõrvalt  intensiivõppesse suundusin ja 3 päevaste tsüklitena soengukunsti omandama läksin, justkui see oleks maailma loogilisem ja kergem asi teha ühe rinnalapse kõrvalt. 

Hair Art Classiga on mul tegelikult isiklik teema olnud juba pikalt. Ma siiamaani mäletan seda tunnet,  kui Hair Art Class 1 välja tuli ja ma teadsin, et tahan sinna minna. Kursuse koolitajaks on Aili Puss, kellega olin eelnevalt juba nii mitu korda erinevatel soengukoolitustel kohtunud, et ma teadsin koheselt, et see õpe, mis sealt tuleb, on kulda väärt.  Aili puhul lihtsalt on nii, et tema läheb kogu oma hingega koolitamise sisse ning hoolib päriselt igast inimesest, kes tema käe alla õppima on tulnud. Väidan julgelt, et pole teist nii kirglikku ja lihtsasti mõistetavat koolitajat oma elus veel kohanud. 

Elul on aga oma tee ja nii mööduski 1. ja 2. kursus enne, kui ma sinna minna sain. Regasin ennast siis Art Class 3, aga kuna olin tol ajal rase ja raseduse lõpp oli väga raske, jäi ka see minu jaoks ära. Ja nii tuligi Hair Art Class 4, kuhu suure rõõmuhõiskega tõttasin, et kogeda inspiratsiooni ja sära oma loomemaailmas. Elasin ju ikka kahedimensioonilist elu, kus šongleerisin vahet pidamata juuksuriameti ja väikelastega pereelu vahet. Kes oleks tol ajal uskunud, et ma olen võimeline selle 9-päevase intensiivõppe enda pooleaastase rinnalapse, 2-aastase ja 4-aastase lapse, maaelu ning juuksurielu kõrvale mahutama. Kui ikka midagi hästi tahta, siis on kõik võimalik!

Rumal oleks väita, et Art Class oli mee lakkumine. See oli ikka üpris intensiivne kuid ka sama fenomenaalne inspiratsiooniallikas, mis võttis parajalt läbi, kuid andis nii palju sära minu tol ajal väsinud lapsevanema silmadele. Mäletan, kuidas esimene sessioonõppe kolmikpäev kätevärinal algas. Kuidas kõik soengupõhjad, nii siledad kui ka kohevad, meile selgeks said. Soengupõhja sai lausa nii hästi selgeks, et enam pole selle tegemine minu jaoks probleeme tekitanud. Ja kõik need erinevad punutiste stiilid, mis tol nädalavahetusel pähe kulusid on siiamaani asendamatud minu igapäevatöös. Õige tehnika ja särasilmne õpetaja lennutavad ikka inspiratsiooni mõnuga lakke ning punumismotivatsiooni taevasse!  Ja siiamaani on mu lemmik pusimine Infinity Braid, mis on lihtsalt jumalik punutis!

Meie 2. sessioonnädalavahetus oli minu jaoks eriline vürtsiheeringas, sest olles pikalt eemal oma beebist, suutsin endale saada rinnapõletiku. No ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis valdab ühte naist, kes on oma elu ägedaimal koolitusel intensiivõppes samal ajal kui rind paistetab ja valutab nagu käärima läinud arbuus ja palavik on 39+. Tunne oli, nagu tahaks pimedasse urgu pugeda ning energia oli  tühi null.  Õnneks oli 1. päeva teemaks lokid ja lained, milles mul juba eelnevalt Aililt saadud teadmistepõhi all ning õppimine oli tänu sellele kergem.  Mäletan nii hästi, kuidas jooksin wc vahet rinnapagasit tühjendama, põletike vastaseid eeterlikke õlisid määrima ning külmakompresse tegema. Võib öelda, et see oli kõike muud kui lihtne ja õppepäevad on üpris hägused, kuid 2 päevaga oli rinnapõletik minema õpitud ning 3. päevaks jälle hea olla. Kui inimene midagi tõeliselt soovib, siis saab takistuseks olla ainult tema ise! kõik muu on tehtav ja ületatav!

Vahepeal sai tehtud ka sooritus juukseshow jaoks, kus hair Art 4 osales oma ägeda hõimukollektsiooniga. Küll oli ikka vinge kogemus panustada millessegi nii võimsasse! 

Meie viimane sess oli kibemagus, sest meel laulis sellise mõnusa kollektiivi kooskäimisest ja kuidagi eriliselt kurb oli mõte, et see äge punt oma teekonna lõpetab selleks ajaks. niiet tuli võtta maksimum, õppida viimased fantastilised soengustiilid ja teha valmis oma modell lõputöö pildistamiseks. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli üks äge intensiivne loomingupidu, mis oli väärt iga senti, iga sekundit ja iga eneseületust. Ma olen nii tänulik, et ma sain osa nii suurest küllusest ja inspiratsioonist! see kogemus on muutnud minu nägemust soengutest täielikult ja ma olen siiralt tänulik selle kõige eest! 

Ja mis Ailisse puutub, siis ta on isegi peale seda intensiivset õppeperioodi sama armas ning tema õpe on olnud läbi aegade justkui pehme kuid konkreetne emapai. Aitäh inspiratsiooni eest! Ja aitäh, et oled minu mentor! 

Heinategu

 Mul on mingi kreisi vajadus iga aasta ise enda loomadele heina teha. Niikuinii kulub kanadele pesakastidesse heina ja nüüd ka jänkule söödaks. See aasta läks mul aga korralikult lappama, sest heina kogust arvestades võiksin ma vabalt mõne lamba ka endale võtta, kes talvel sööta vajab.

Nagu ikka lasin heinal korralikult kasvada, kuna eelmine aasta läks trimmer katki, siis sai ta see kord õite hästi pikkust vihuda. Oli teine umbes meetripikkune, kui mul kopp ette viskas ja viimasel jaanipäeva poe lahtioleku pooltunnil poodi marssisin ja endale uue nunnu ja võimsa Husqvarna trimmeri soetasin.  Läksin siis koju nagu laps kommipoest ja nuiasin mehelt vaba õhtut, et uue mänguriistaga põlluvahel möllata.

 Ja oi kuidas teine lõikas seda heina nagu nuga sooja võid. Selline nauding ja puhas töörõõm. Eelmine trimmer oli mul kohati nagu kuri vanaeit, kes vingu lastes oma söögi valmis praeb samal ajal kättemaksu plaanides taignarulli poole vaadates. Ja nagu ikka vanaduses, siis too mul eelmisel suvel  oma kanguses murdus, lausa pooleks. Ei tasu ikka seda vana vingu endas hoida.

Igatahes, mahalõigatud hein sai nüüd kuumalaine ajal korralikult kuivada, kuniks ma eile taeva poole unistades vaatasin, et ilmateade valetab ja tuleb ikka vihma ka. Läksin ja riisusin siis kähku põllul heinad kokku, tõmbasin nööriga koomale ja vedasin katuse alla oma tulevikku ootama. Muidugi enne pidi laskma lastel heinas hüpata, et ikka korralikult asja sisse õnnistada. Heina oli see aasta nii palju, et üks korralik jupp jäi ka põllule uut elu ootama. Ja kui hein katuse all, hakkas vihma sadama, mille käes lastega tantsida sai ja mis mõnusalt keha maha jahutas. ☺️

Ebamugav tool

Istun ma siis söögilaua ääres arvuti taga niheledes nagu väike laps. No see külg on ebamugav ja teine külg ja otse üldse ei saa istuda. No NII ebamugav tool on. Ja istun siis tükk aega ja tunnen kuidas mu tagumik sureb juba vaikselt selle tooli kõvaduse all. No olgem ausad, ega see tool ei olegi mõeldud pikemaks istumiseks, sest söömine meil kaua aega ei võta tavaliselt. Aga no NII EBAMUGAV TOOL on ikka, et kohe üldse ei tahaks seal peal istuda. Istun ja virisen oma peas, et küll on vastik, aga essugi ette ei võta, et parem oleks..

...ja siis hakkab järsku arvuti aku tühjaks saama. Ajan  oma tagumiku püsti selle ebamugava tooli pealt, lähen otsin pikendusjuhtme, laadija. Kõnnin laua juurde tagasi, avades oma silmad õige suureks ja taipan, et ma olen terve selle aja kirunud oma tooli samal ajal, kui ma istun seljaga arvutitooli poole, mis on reaalselt pool meetrit minust kaugemal. Reaalselt ka, ma istusin terve selle aja mossitades ebamugavuses, sest ma ei taibanud, et siin samas minu kõrval on lahendus, mis teeb mu elu nii palju paremaks ja mugavamaks.. Kui lihtne on istuda oma jama sees ilma, et tegelikult avada silmi ja näha kõiki lahendusi ja võimalusi, mis elu mulle pakkuda tahab! Elul on meile ju nii palju anda, kui me selle ainult vastu võtame! 

Vahetasin siis toolid ära ja leidsin, et arvutitool on liiga madal meie laua jaoks. Aga see kord ma ei jäänud virisema, vaid tõstsin ennast kangist kõrgemale ja nautisin kirjutamist!  Ehk siis, armsad inimesed, silmad lahti ja haarakem võimalustest kinni. Igale raskusele on lahendus ja iga ebamugavus on parandatav! Küsimus on lihtsalt selles, kuidas me seda teeme ja kui palju me oleme nõus selleks vaeva nägema! Kõik on välja mõeldav!

Carpe Diem! 

Naisenergia, tsakrad, tants ja õlid.

Oovauu, aga mul tuli üle pika aja tunne, et peaks uuesti kirjutamise käsile võtma ja endast nüüd tükikese edasi andma. Ma käisin ühel üliägedal naiste seksuaalenergia avardamise õhtul, kus mediteeriti, tantsiti ja räägiti avameelselt seksist ja seksuaalsusest. See oli täielik turvaruum, kus ei olnud kohta valehäbil ja tagasihoidlikusel. See oli ruum jumalannadele. Ja oi kuidas mulle see ruum meeldis. Eriti meeldis mulle aga 5 tsakra tants naise seksuaalsuse avardamiseks, mis oli ülimalt vabastav ja kütkestav kogemus. Muidugi teades oma armsaid sõpru, siis kohe hakkavad Igor Mangi naljad lendama, aga teeme täna nii, et minu blogis kehtib ka turvaruum naiselikule sensuaalsusele ja selle tõelisele olemusele! Täna aga räägin sellest tantsust, sest see lihtsalt oli nii võimas kogemus, ja põimin sinna juurde enda jaoks koheselt toetust ja avardust andvad Doterra õlid, mis suudaksid naistele nii palju panustada oma tõelise naiselikkuse avamises. Õlide sobilikkus on pandud siia puhtalt minu enda taju järgi ja leian, et õigeid ja valesid vastuseid siin ei ole. Aga ennekõike kirjutan ma seda kogemust endale, et ei unustaks, kui võimsad me tegelikult oleme ja saaksin seda kogemust taaselustada!

1. Muladhara ehk juurtšakra, mille elemendiks on MAA: Maa osa naiselikkusest on meie ürgne seksikus. Jõuline, maaga ühenduses naine, kes seisab täistallaga maa küljes justkui luues endale juuri. Maa elemendis naiselikkuse osad on tagumik, tuharad ja jalad. See on  pärismaalane, kes hõimutantsu tantsides maailma sõnumeid saadab. See on tõeline tasakaal ja jõud. Doterra õlidest sobiks minu arust Juurtšakraga kokku Balance õli, mis tasakaalustab emotsioone. See on maandusõli, mis aitab taasluua sidemeid oma juurtega. Balance õli on nagu puu, mis püsib juurtega maa küljes ja elab praeguses hetkes. See on stabiilsuse ja sisemise jõu tasakaalustamise õli.

2. Svadisthana ehk sakraaltšakra, mille elemendiks on VESI: Vesi on väga voolav ja kulgev. Ta on sensuaalne, flirtiv, kutsuv. Naiselikkuse osaks on yoni ehk tupp ja puusad. Yoni on püha ja teda tuleb austada ja armastada. See on naise tempel. Vee element tantsus on väga flirtivalt ja kulgevalt seksikas, puusad liiguvad voolavalt kaheksas ja silmad kutsuvad "häbeliku"  flirdiga enda poole. See on üks kõige sensuaalsemaid tšakraid, mida antud tants kajastas. Doterra õlidest toetaks Sakraaltšakrat Jasmiini õli, mis on seksuaalsuse puhtuse ja tasakaalu õli. Ta aitab vabastada vanu seksuaaltraumasid  ja paraneda neist. Jasmiini õli on puhtuse, intiimsuse, turvalisuse ja usalduse õli.

3. Manipura ehk nabatšakra, mille elemendiks on TULI: Tuli on väga kirglik ja kutsuv. Ta on temperamentne, jõuline, liikuv ning omab otsest silmsidet. Tuli on nagu korralik ladina tants, nii palju kirge, iha, ahvatlust ja intensiivsust. Tule elemendis naine võtab, mis ta tahab. Ja ta teab, mida ta tahab! Nabatšakra asub 2 sõrme allpool naba. Doterra õlidest on sobilik Passion, mis on kire leidmise õli. See taastab mängulisuse ja spontaansuse, aitab leida julguse riskide võtmiseks ning inspireerib. Nn sisemise põlemise õli.

4. Anahata ehk südamestšakra, mille elemendiks on ÕHK: Õhk on kerge ja õrn. Ta on puhas armastus, mis tuleb meie südamest. Ta lendleb ja käed on tema südame pikenduseks. Õhu elemendis naine on haldjalik ja justkui kulgeks ruumis oma täies naiselikkuses. Ta julgeb ennast silitada ja puudutada tõelise puhta armastuse ja iluga. Naiselik element on käed, rinnad ja süda. Doterra õlidest on Südametšakra avamiseks mõeldud Roosi õli, mis on üks kõrgema vibratsiooniga õlisid maailmas. Roosi õli on puhta armastuse õli, mis avab taevaliku armastuse ja hiilguse.  Ta aitab parandada murtud südameid, et me suudaksime taaskord siiralt ja tõeliselt armastada puhta koha pealt.

5. Vishudda ehk kõritšakra, mille elemendiks on EETER: Eeter on justkui avakosmos, kus puudub aeg ja gravitatsioon. Ta kulgeb ning on täielikult avatud ütlema välja oma tundeid. Selle naiselikkuse element on kõri ja julgus ennast väljendada. Avada oma suu ja teha helisid, mis meis on peidus.  Tantsu peafookus on sulgeda silmad ja avatud kõriga lasta endast voolama imelisi häälikuid nii võimsalt, kui sealt tulla suudab. See on heli, mis tuleb Sakraaltšakrast sinu kõrini ja lendab avakosmosesse. Tantsu üks mugavamaid häälikuid on AAA, mille peal nn "laulda ja tantsida" käed avatuna laiali ja rindkere lahti. Doterra õlidest kõlab mulle kõige enam Frankincense, mis on tõe õli.  Ta jätab maha valed ja negatiivsuse ning sunnib inimese endaga aus olema. Frankincense on ääretult võimas ja aitab leida ühenduse kõrgema minaga, kuid samas on ka leebe ja armastav. Ta tuletab meelde, et me oleme armastatud ja kaitstud ning laseb meil taasleida oma tõelise mina ja selle võimekuse. Teiseks sobiks ka Lavender, mis on kommunikatsiooni ja rahulikkuse õli. Lavender aitab meil rääkida meie päris mõtteid ja tundeid välja ning avada enda piirangud ja vaoshoitus eneseväljenduse alal. See on kohalolu, emotsionaalse aususe ja rahu õli, mis aitab taastada inimese enesekindluse ning julguse eneseväljenduses. Ta vabastab pingeid, mis on tekkinud enda tõelise hääle allasurumisest ja vanadest ebameeldivatest kogemustest. Enese tõe leidmise ja väljendamise õli.

Olen ise õlide emotsionaalses maailmas viibinud viimase aasta, kus need on mulle meeletult tuge pakkunud nii emotsionaalses kui füüsilises aspektis. Kui kellelgi tekkis küsimusi Doterra õlide kohta, siis vastan neile suurimal heameelel! Lähemalt saab õlisi uurida ka siit: https://www.mydoterra.com/yllelea
Õhtu ise oli aga korraldatud 3 üli ettevõtliku naise poolt, kelle teenused leiab nendelt lehtedelt ning kindlasti on võimalik neilt saada palju huvitavat lisainfot enda avastamiseks:
Www.female.ee armastusehaldjas Marika Pruuli
Www.SpiritHUB.ee tegutsev tantristlik joogaõpetaja Kaari Shiromani
Www.marlenannabel.ee teadliku elu looja Marlen Annabel Kubri

JA NÜÜD MIS MUUD,  KUI SEKSUAALSUS VÄLJA JA TANTSIMA!! AVAGEM OMA SISEMINE JUMALANNA!♥️♥️♥️♥️

Mailake mjäu

Tänane päev oli kass Mailale kurnav. Tema hommik algas operatsiooniga, sest Mailal oli kõhu alla tekkinud mitu piimanäärme kasvajat ja tsüsti. Niisiis sai hommikul vara armas kiisuke arstile viidud, kus teda pikk päev ees ootamas oli. Palusin operatsiooni ajal ka eemaldada tuustid, mis tekkinud olid, sest sellel kevadel jäi Maila kogemata masinaga lühemaks ajamata. Samuti lasin Mailal üle vaadata hambad. Minu suureks üllatuseks oli üks hammas kildudeks läinud ja vajas operatsiooni ajal eemaldamist. Kuidas see kildudeks sai, see jääb mulle müsteeriumiks. Tal on hambad koguaeg halvad olnud, aga 4 a tagasi, kui tal paar hammast eemaldati, kilde ei olnud. Igatahes läks opp hästi ja Maila sai endale uhke krae.

Maila ise muidugi krae üle väga rõõmus ei ole, sest esimese asjana voodi alla minna tahtes põrkas ta ainult tagasi ja tagasi. Maila on tark kass, ta teab, et voodi all ei saa teda keegi arstile viia. Küll aga ei tea ta, et koonusega ei mahu sinna. Hetkel tundub igatahes Maila täiesti liikumisvõimaline. Kõnnib ringi, sööb ja joob. Natukene on mind imestama pannud see, kui kiiresti on ta võimeline liikuma, sõltumata sellest, et tal suur haav kõhu all on. Isegi diivani alla mahtus ta lõpuks oma uhke koonusega ära.

Täitsa huvitav on teda jälgida, sest kassiliku graatsia asemel on hetkel regulaarne ehmumine, kuna Maila ei taju oma uusi gabariite. Näiteks kui ta sööma läks, liigutas koonus söögikaussi ja kass hüppas kausist eemale, justkui oleks see elus ja ohtlik madu.  Samuti üritab ta regulaarselt koonust peast ära kraapida, kuid tulutult. Vahepeal kõnnib Maila Petsu nina alla justkui paludes, et too ta hädast välja aitaks, mille peale Pets ta üle nuusutab ja veendub, et see koonuskael on küll oma, kuid igaks juhuks peaks natuke eemale hoidma. Korra üritas Pets ka Mailat limpsimisega aidata, kuid õnneks keelamise peale ta seda enam ei teinud. 

Peab ütlema, et kui sul on olnud koer, kellega oled pidanud 3 tõsisemat operatsiooni läbima ja nägema, kuidas surmahaigus ta vaikselt endaga viib, siis ei tundugi enam loomade operatsioonid ja haigused nii hirmsad. Närvid on nii tugevad ja usaldus loomaarstide oskuste osas on paigas. Eks ma olin selleks ka valmistunud, kui ma endale varjupaigast 4-aastase kassi võtsin, kes juba oli läbinud kõrvakasvaja eemaldusoperatsiooni. Sellises olukorras ei saagi muud teha, kui usaldada ja loota parimat tulemust. Ma tõesti usun, et tänaseks juba 9-aastane Maila, taastub imehästi ning tal on ees veel palju palju õnnelikke aastaid! 💓

Oma Elu Loomine

Inimestena on meie kõige raskem katsumus väljuda ohvrirollist. Me kujutame endale koguaeg ette, et oleme ohvrid omaenese elus. Et elu sunnib meile peale ja mitte midagi ei ole meie enda teha. Tegelikkus on aga see, et sel hetkel, kui me saame aru, et me ise oleme enda elu loojad ja meie elu on meie enda teha, hakkab muutuma kõik.
Kui me jätame maha mänglemise teemal, kuidas kõik on nii halb, vastik ja meid rõhuv, siis me alles saavutame edu! Siis me alles läheme lendu ja eksisteerime oma kõrgeimas vibras luues endale elu, mida me pole eales kujutanud ette, et me oleme võimelised looma. Kui me suudame väljuda ohvrirollist, oleme võitmatud! Meie ees on kõik teed lahti ja me võime saada kõike, mida iganes me soovime!
Kujutad sa ette, et sa saad kõike mida sa tahad? Kuidas? See on lihtne! Me tellime universumist iga päev midagi.  Kui me hakkame keskenduma sellele, mida me päriselt tahame luua, mitte sellele, mida me ei taha. Kui me räägime sellest, millised me tahame olla, mitte millised me ei taha olla, siis alles hakkavad asjad muutuma! Me oleme ja saame seda, millele me oma energia suuname! Me suudame saada kõik!
Kui me kujutame ette enda ideaalset elu ja räägime sellest nii, nagu see oleks meil juba olemas, siis me programmeerime oma alateadvuse ümber, et jõuda selle ideaalse eluni. Kui me räägime, kui halb kõik on ja kuidas kõik teeb meile liiga, siis me suuname enda energia halvale ja meie alateadvus tekitab halba juurde.
Sa hakkad elama siis, kui sina juhid oma elu, mitte elu ei juhtu sinuga! Kui ma olin depressioonis, siis see oli hetk, kus ma taipasin, et see elu ei ole see, mida ma tahan. See ei ole minu lugu vaid minul on võimalus kirjutada uus lugu. See oli see hetk, kus mina tulin välja. Ma tulin välja ohvrirollist olemaks oma laste karjumisatraktsioon. Ma tulin välja ohvrirollist, et kõik on nii raske. Ma tulin välja ohvrirollist, et ma ei suuda, ma ei saa, ma ei taha. Ma jätsin maha need asjad, mida ma ei taha ja keskendusin sellele, mida ma vajan, mida ma tahan ja mida ma saan!
Sellel hetkel, kui ma väljusin ohvrirollist olles depressiooni ohver, ma hakkasin jälle elama! Ma hakkasin märkama mustreid, mis mind ei teeni ja neid ümber pöörama. Ma hakkasin pühendama aega iseendale. Ma hakkasin ennast taaskord leidma. Meie enda asi on luua meie elu, sest mitte keegi teine ei saa seda sinu eest luua! Hakka märkama mustreid, mis sind ei teeni ning võta vastutus enda elu eest ja kõik hakkab muutuma! Elu muutub ja küllus tuleb meie õuele!
Kellel oleks vaja tuge, et edasi liikuda, siis kutsun teid endaga kaasa Turbiini kiirkursusele, mis paneb ära nii mõnelegi sitta täis egole! Kiirkursusega saab liituda siin grupis: https://www.facebook.com/groups/turbiin/
Enne seda, kui ma aasta tagasi Turbiini ja Turbiin+ läksin, siis jah, ma teadsin seda kõike ja ka praktiseerisin natuke, aga reaalselt ma ei olnud nii teadlik oma elu loomises ja ei teinud teadlikke valikuid rasketes olukordades. Ma suunasin oma energiat valesti ja ei praktiseerinud seda koguaeg. Meil on komme kaduda oma sita sisse ja meenutada ainult halba. Aga kui me tuletame endale meelde, kui hea võib elu olla ning kui võimsad me tegelikult oleme ja hakkame võtma vastutust oma elu eest, siis päike tuleb välja, taevas on sinine, lapsed on rõõmsad ja elu on ilus ning elamist väärt!

Carpe Diem!💓

Eluline lugu.

Kätte on jälle jõudnud hetk päevast, kus ma hiilin nagu jahti pidav kiskja saagi poole, nii tasa ja vaikselt, et ometigi keegi ei kuuleks. Olen jõudnud saagi järamiseni ja järsku käib pauk ja liikumine. Süda jääb seisma.. EI, palun ei.. Ainult mitte seda.. Ja siis jalutab koer teisest toast minu juurde ning ma pühin külma higimulli otsa eest ära! Lapsed ei ärganudki ülesse, ma saan salaja oma nutellat edasi süüa. Täna ma ei jäänudki haledalt vahele, kui ma purgipõhjast magusat kreemi kookisin, käed šokolaadi täis. Poleks vist hirmsamat asja, kui kell 10 õhtul kuulata väsinud lapse loengut teemal: "Emme, miks sa meile ei anna ja salaja kõik šokolaadikreemi ära sööd!" Aga täna läks mul hästi! Täna ma pääsesin ja sain südamerahus magusat meelemürki edasi limpsida.

Viimasel ajal on üldse midagi raske salaja süüa, sest väikepoiss Robin on pärinud oma isa geenid kommide leidmises ja avastanud kõik meie madalamatel kohtadel asuvad peidukohad.. Pole vist ühtegi hommikut, kus ma ei kuule sahtlikõlinat ja sahinat, sest poja on järjekordsel aaretejahil. Reaalselt on mu maitseainete sahtlis veel hullem segadus kui enne, sest ta hammustas läbi, et seal piprapakkide vahel on kommi ja suhkrukuubikuid. Või noh, oli.. Ta leiab isegi ülesse magusa, millest meil endal enam aimugi ei olnud! Nüüd oleme targemad, sest salakaup on kolinud kapi otsa ja sinna ta veel ei küündi. Kuigi arvestades selle poisi hulljulgust ja leidlikust, siis varsti peab šokolaadi jaoks seifi ostma ja need sinna luku taha panema!

Täna on üldse huvitav päev, milles vahvaid seiku on kordades rohkem, kui kõike muud. Olin siis õhtul lastega üksi kodus, sest härral oli Tallinnasse esinema asja. Enne tuttu minekut panin vanemad lapsed nukumaja koristama, taustaks raadiost tulev vaikne ja rahulik muusika. Lapsed lubasid maja ära koristada ja hambaid pesema minna, kuniks ma beebi tuttu pistan. Panen siis parasjagu beebit magama, kui kuulen sosistamist, siis suurt raadiokanali sahinat, millele järgneb räme tümps ja siis keeratakse heli põhja. Õnneks on mul nii juust raadio lastele ostetud, et põhjas heli ei kõiguta väga palju rohkem mu meeli kui läänes Heli. Aga valju häälega kostub veel valjemat itsitamist, millele järgneb Emili lõkerdav kisa: "Ooo, Robin, hakkame tantsima!" Ja siis veel oma minuti jagu itsitamist ja hüppamist. Järgmisena on kuulda, et DJ ei olnudki oma valitud sagedusega rahul ning muusika keerati tümpsu pealt klassikalise raadio peale. Suurejoonelise ooperilaulu saatel kõlab veel kord itsitamist, hüppamist, pissile jooksmist ja vee laskmist, millele järgneb kahtlane vaikus ning heli keeratakse tagasi vaikseks. Laste väike "saladus" sai ulakalt teostatud ja võib naasta oma unerutiini hõlma. Kui aus olla, siis ise itsitasin ka samal ajal mõttes, kui lapsed tantsu lõid.

Muidugi olid need vaid üksikud killud minu päeva 2st viimasest tunnist ja seiku jagus palju veelgi. Üks mu huvitavamaid ahha hetki oli see, kui ma vaatasin aknast välja ja nägin, et taevas oli lennukiriba, mis oli teinud U-pöörde. Ehk siis huumoriga võttes: See hetk, kui sa oled piloot ja unustasid midagi koju.. Liis täpsustas selle kohta, et äkki jäi kivikott maha ja Ele arust pigem reisijad! Eks tegelikku tagamaad ma ei tea ja loodame, et päriselt midagi hullu ei olnud!

See hetk, kui sa oled piloot ja unustasid midagi koju..

Aga kui juba kivilennuks läks, siis täna kirjutas artikli antud teemal ka Õhtuleht ning lehe kaudu sain teada, et Lennuamet on alustanud antud olukorra uurimist ja väljaselgitamist, kas sellel päeval toimus olulisi rikkumisi. Niiet võib vist öelda, et minu töö on tehtud ja soovitud tulemus saavutatud. Samuti väitis artikkel, et kivikott ei kujuta endast ohtu ja tõenäoliselt saab ainult muhu, kui see pähe kukuks. Seda on küll väga tore teada, aga vankris magav beebi paraku selle tõenäosuse alla ei käiks, arvestades raskust ja lämbumisfaktorit. Ahjaa, kivikotiga pähe saada pidi olema vähem tõenäoline, kui lotoga võita. Niisiis tuleks hakata hoopis lotot mängima! Nagu Ets mulle ütles, et näed, on ju ka lotomiljonäre päris palju! Tegelikult oli nn rahvasuus kollase ajakirjanduse tipu Õhtulehe artikkel au andes kõige vähem kollane neist kõigist ja on tore, et kajastust saab iga nurga alt! Tubli ja põhjalik töö! Õhtulehe artiklit saab lugeda siit: https://www.ohtuleht.ee/977563/kui-ohtlik-on-lennukist-alla-visatav-kivikotiga-varustatud-testlangevari

Aga, et me seda läbi leierdatud teemat liiga palju ei puuduks, siis sain armsa Naerland OÜ käest kätte imetabase ja nunnu mütsi oma armsale silmaterale.. No tõesti ideaalne antud ilmadeks ja no ikka kaunis on silmale. Kes enda lastele või endale ka nii sigalahedat mütsi tahab, siis esitage oma palve siia lehele: https://www.facebook.com/naerlandou/

    

Ja veel on mul pakkuda huvilistele piparmünti, mida korjama tulla! Avastasin, et mu metsik piparmündipõõsas on eriti metsikuks muutunud ja kui kellelgi vaja, siis jagan rõõmuga. Tule ja korja enne, kui külm tuleb ja korjab ise. NB: Pildil on üks väike osa põõsast 😂

Piparmünt otsib tee kaaslast.

Kui juba piltide jagamiseks läks, siis jagan ka kunsti! Auto läbi 2-aastase silma ja auto läbi 4-aastase silma. Eks oletage ise, kumb kumma oma on.. Ahh pekki, ühel on ju nimi peal, nüüd on liiga lihtne..

 

Carpe Diem, mu armsad!