Manifisteerimine

Istusin Emiliga liivakastis ja mängisime kui järsku läks jutt talvele ja sellele, kuidas nii väga tahaks juba lumememme ehitada. Meie üks lemmik tegevusi on alati olnud koos lumememme teha. No eks see on ikka tulnud emme suurest vaimustusest lumega mängimise osas, sest ilusal õrnsulasel talvepäeval vean ma alati terve pere õue lume sisse möllama. 

Istusime ja unistasime ning siis laususin Emilile: aga teeme hoopis liivast liivamemme! Mõeldud - tehtud! Liivamemm sai endale ka suure liivalossi koos vallikraavi ja taraaiaga. Sest unistada tuleb suurelt, et ühel kenal päeval ehitame koos juba päris suure lumememme!

Ja oh imet, kui 2 päeva hiljem hommikul taevast paksu lund kallama hakkas ning me lastega saimegi oma unistatud lumememmed ehitada. On ammu juba öeldud, et kui sa tahad midagi väga palju, siis loo sellest endale visuaal paberil kirjutades, kleepides või mõnel muul viisil. Sest mida sa füüsiliselt näed, seda sa ka enda ellu kutsud! 

Niiet kärmelt kõik ise oma elu ja visiooni looma! 🥰

 

Lihtne hinnanguid anda, raske mõista

Tihti me näeme inimeste välist edu ja muudkui  jagame hinnanguid, kuidas see on neile kandikul ette kantud.  Ahh, tal veab elus, kõik tuleb tema jaoks kergusega, ta on lihtsalt õnnega koos.  Me näeme välist pilti ja kuvandit inimese elust, justkui elulist prototüüpi kergest edust, teadmata tegelikke detaile ja telgitaguseid. Kõik hiilgus tuleb mingi hinna eest meie ellu ja küsimus on selles, mis on meid oma valikutes saatnud.  

Seda, milline on meie sisemaailm ning igapäevaelu ei näe praktiliselt keegi, ainult üksikud lähedased, kui neidki lähemale lastakse. Tihti peitub aga välise hiilguse taga lõputu teekond täis valu, kannatusi ja raskuseid.  Olen teadlikult valinud pildi, kus on kõik minu kooliaegsed medalid mul kaelas, sest välise tagant on vaid õhkõrnalt paista raskus ja surve, mida nad mu kaelale avaldasid. Olin kooli ajal tubli sportlane, korvpallur, aktivist, mitmekordne Eesti meister korvpallis. Mis aga nende saavutuste ja medalite tagant välja ei paistnud, oli see, millest ma tegelikult igapäevaselt läbi astusin. Küsimus ei olnud selles, mida ma olen võimeline saavutama vaid selles, mida ma lubasin endal saavutada. Olin kuni põhikooli lõpuni karmi kiusamise ohver. Jah, ohver, sest ma lasin endal olla ohver samal ajal, kui koolis kui ka trennis mind lihtsalt igapäevaselt kiusati, mõnitati, tõrjuti lihtsalt selle pärast, et ma ei olnud piisavalt rikas nende katkiste südametega laste mõõduskaala järgi. Ja ma läksin ise katki, hoides eemale kõigest, kus olid mu kiusajad ning valides halva mõjutusega sõbrad, sest nad olid ainsad, kes mind aksepteerisid minuna. Ma olin nii katki, et ma nutsin igapäevaselt natuke, nii katki, et ma tundsin ennast justkui sunnituna sellesse võlts maailma raamidesse. Justkui ecco või nike määraks ära minu väärtuse inimesena, mida mul ei olnud. Ma olin nii katki, kartes minna kooli ja trenni. Mu õppeedukus langes, mu sportlikud tulemused jäid halvemaks, minust sai koolikiusamise ohver, kes ühel hetkel enam ei mõistnud, miks ma siin maa peal olen. Ma olin üksi ja murtud.

Ja siis ma ütlesin STOP. Ma astun sellelt karusellilt maha ja loon ise oma maailma enda jaoks. Ma ei otsinud enam heakskiitu teiste käest vaid keskendusin loomaks parimat mina iseendast iseendale. Ma valin armastuse enda määravaks jõuks ja õnne enda viivaks energiaks. Ma armastan ennast esimesena ja väärtustan ennast esimesena.

Ma hakkasin keskenduma õppeedukuse parandamisele ja peagi olid minu 2-d tunnistusel muutunud 5teks. Ma lahkusin trennist ning hakkasin trennima enda koeraga, lõpuks ometi meeldivas seltskonnas. Ma pöördusin sissepoole oma tõe järgimisele ja mõistsin, et väline maailm on tühine, kui kupli all on kurbus.

Mõistsin, kuidas kõik need kurjad hinged mu elus on vaid katkised lapsed, kes vajavad armastust ning eemaldasin end nendest, saates neile armastust oma mõtteis. Ma sain aru, et ma tahan enamat ja väärin paremat iga sekund oma elus. Ja ma sain aru, et iga sekund mu elus on minu luua ja valida.

Kogu see kiusamine ehitas minu teekonna täis õppetunde  ning sisevõitlust. Ja sellel elu teelahkmel oli kaks võimalust, kas olla igavesti kannataja või võtta maksimumi elust!

Ainuke asi, mis eristab võitjaid kannatajatest, on see, millele me keskendume. Kas me loome enda elu nähes võimalusi või takistusi? Meil kõigil on oma rist kanda ja kuigi välisel vaatlusel tundub see kõik nii kerge, siis tegelikkuses ei tea keegi, mitu naela on läbi selle risti meile selga löödud.

Niiet järgmine kord, vaadates kõike seda küllust, mis teistel on, peatu ja mõtle, mis on selle tegelik hind. Ära anna hinnanguid inimeste kohta, kelle lugu sa ei tea ning kelle naelu sa ei näe. Ja võta lõpuks vastutus oma elu eest! Mitte miski ei muutu, kui sinu energia on suunatud teiste elude maha tegemisele selle asemel, et rajada oma elu!

Mäletan siiamaani, kuidas mu treener ütles mulle need sõnad, kui ma trennist lahkusin: "Ülle, ma ei tea, mis sinust üldse kunagi saab, kui sa korvpalli maha jätad!" Justkui ma poleks enamat võimeline.

Aga tead mis, kallis hing, minust sai parem inimene, kes elab elu oma tõe järgi. Järgib oma südant ja kasutab oma mõistust. Minu hing ei ole ühiskondlik mõõdupuu, see on piiritult lai teadlikkus! Ja minu jaoks on kõik võimalik, alati! ❤️

Lahendus igavale elule

 Kas sul on probleeme liigsete nõude või liiga korras tubadega? Kas päevad on liiga rahulikud ja igavad? Kas igatsed põnevust oma ellu ja sooviksid, et sul oleks vähem üleliigset aega? Vajad elukestvat hobi?

Mul on su probleemile lahendus! SAA LAPS! 

Garanteeritud on põnev ja joovastav elu, kus iga päev on omanäoline. Tõsielu ameerika mäed igas päevas. Lubame rohkelt katkiseid nõusid ja segamini tube! Killuke üllatusi igasse päeva ja joonistusi igasse kohta! Ja kui sellest veel vähe, siis võimalusel tasub kohe mitu teha, et veel põnevam oleks. Päevad ja ööd ei ole enam kunagi endised! Vahel ei saa arugi, kumb on.♥️

Lapse saamiseks pöördu lähima vastasugupoole juurde, kes on lepingu tingimustega nõus. Soovitav on kontrollida enne lepingu allkirjastamist persooni usaldusväärsust.

NB: tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Ilma järele mõtlemata ei soovita antud teenust kasutada.

NB2: Leping ei ole ümberpööratav, garantii alla ei kuulu ning hilisemaid pretentsioone ei rahuldata.

Soengukuningannade koolitus

 Mõtlesin, et panen kirja ühe intensiivse mälestuse eelmise aasta sügisest, mida veel nii ähmaselt enda mälusopist leida oskan. Peab ikka nentima, et 3 last on mu ajupotentsiaalile omajagu kahju teinud, kuid ehk õnnestub mul taaselustada üks mu elu inspireerivamaid kursuseid, ehk HAIR ART CLASS 4 soengukursus. Täitsa uskumatu on praegusel hetkel mõelda, kuidas ma poole aastase beebi kõrvalt  intensiivõppesse suundusin ja 3 päevaste tsüklitena soengukunsti omandama läksin, justkui see oleks maailma loogilisem ja kergem asi teha ühe rinnalapse kõrvalt. 

Hair Art Classiga on mul tegelikult isiklik teema olnud juba pikalt. Ma siiamaani mäletan seda tunnet,  kui Hair Art Class 1 välja tuli ja ma teadsin, et tahan sinna minna. Kursuse koolitajaks on Aili Puss, kellega olin eelnevalt juba nii mitu korda erinevatel soengukoolitustel kohtunud, et ma teadsin koheselt, et see õpe, mis sealt tuleb, on kulda väärt.  Aili puhul lihtsalt on nii, et tema läheb kogu oma hingega koolitamise sisse ning hoolib päriselt igast inimesest, kes tema käe alla õppima on tulnud. Väidan julgelt, et pole teist nii kirglikku ja lihtsasti mõistetavat koolitajat oma elus veel kohanud. 

Elul on aga oma tee ja nii mööduski 1. ja 2. kursus enne, kui ma sinna minna sain. Regasin ennast siis Art Class 3, aga kuna olin tol ajal rase ja raseduse lõpp oli väga raske, jäi ka see minu jaoks ära. Ja nii tuligi Hair Art Class 4, kuhu suure rõõmuhõiskega tõttasin, et kogeda inspiratsiooni ja sära oma loomemaailmas. Elasin ju ikka kahedimensioonilist elu, kus šongleerisin vahet pidamata juuksuriameti ja väikelastega pereelu vahet. Kes oleks tol ajal uskunud, et ma olen võimeline selle 9-päevase intensiivõppe enda pooleaastase rinnalapse, 2-aastase ja 4-aastase lapse, maaelu ning juuksurielu kõrvale mahutama. Kui ikka midagi hästi tahta, siis on kõik võimalik!

Rumal oleks väita, et Art Class oli mee lakkumine. See oli ikka üpris intensiivne kuid ka sama fenomenaalne inspiratsiooniallikas, mis võttis parajalt läbi, kuid andis nii palju sära minu tol ajal väsinud lapsevanema silmadele. Mäletan, kuidas esimene sessioonõppe kolmikpäev kätevärinal algas. Kuidas kõik soengupõhjad, nii siledad kui ka kohevad, meile selgeks said. Soengupõhja sai lausa nii hästi selgeks, et enam pole selle tegemine minu jaoks probleeme tekitanud. Ja kõik need erinevad punutiste stiilid, mis tol nädalavahetusel pähe kulusid on siiamaani asendamatud minu igapäevatöös. Õige tehnika ja särasilmne õpetaja lennutavad ikka inspiratsiooni mõnuga lakke ning punumismotivatsiooni taevasse!  Ja siiamaani on mu lemmik pusimine Infinity Braid, mis on lihtsalt jumalik punutis!

Meie 2. sessioonnädalavahetus oli minu jaoks eriline vürtsiheeringas, sest olles pikalt eemal oma beebist, suutsin endale saada rinnapõletiku. No ma ei oska kirjeldada seda tunnet, mis valdab ühte naist, kes on oma elu ägedaimal koolitusel intensiivõppes samal ajal kui rind paistetab ja valutab nagu käärima läinud arbuus ja palavik on 39+. Tunne oli, nagu tahaks pimedasse urgu pugeda ning energia oli  tühi null.  Õnneks oli 1. päeva teemaks lokid ja lained, milles mul juba eelnevalt Aililt saadud teadmistepõhi all ning õppimine oli tänu sellele kergem.  Mäletan nii hästi, kuidas jooksin wc vahet rinnapagasit tühjendama, põletike vastaseid eeterlikke õlisid määrima ning külmakompresse tegema. Võib öelda, et see oli kõike muud kui lihtne ja õppepäevad on üpris hägused, kuid 2 päevaga oli rinnapõletik minema õpitud ning 3. päevaks jälle hea olla. Kui inimene midagi tõeliselt soovib, siis saab takistuseks olla ainult tema ise! kõik muu on tehtav ja ületatav!

Vahepeal sai tehtud ka sooritus juukseshow jaoks, kus hair Art 4 osales oma ägeda hõimukollektsiooniga. Küll oli ikka vinge kogemus panustada millessegi nii võimsasse! 

Meie viimane sess oli kibemagus, sest meel laulis sellise mõnusa kollektiivi kooskäimisest ja kuidagi eriliselt kurb oli mõte, et see äge punt oma teekonna lõpetab selleks ajaks. niiet tuli võtta maksimum, õppida viimased fantastilised soengustiilid ja teha valmis oma modell lõputöö pildistamiseks. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli üks äge intensiivne loomingupidu, mis oli väärt iga senti, iga sekundit ja iga eneseületust. Ma olen nii tänulik, et ma sain osa nii suurest küllusest ja inspiratsioonist! see kogemus on muutnud minu nägemust soengutest täielikult ja ma olen siiralt tänulik selle kõige eest! 

Ja mis Ailisse puutub, siis ta on isegi peale seda intensiivset õppeperioodi sama armas ning tema õpe on olnud läbi aegade justkui pehme kuid konkreetne emapai. Aitäh inspiratsiooni eest! Ja aitäh, et oled minu mentor! 

Heinategu

 Mul on mingi kreisi vajadus iga aasta ise enda loomadele heina teha. Niikuinii kulub kanadele pesakastidesse heina ja nüüd ka jänkule söödaks. See aasta läks mul aga korralikult lappama, sest heina kogust arvestades võiksin ma vabalt mõne lamba ka endale võtta, kes talvel sööta vajab.

Nagu ikka lasin heinal korralikult kasvada, kuna eelmine aasta läks trimmer katki, siis sai ta see kord õite hästi pikkust vihuda. Oli teine umbes meetripikkune, kui mul kopp ette viskas ja viimasel jaanipäeva poe lahtioleku pooltunnil poodi marssisin ja endale uue nunnu ja võimsa Husqvarna trimmeri soetasin.  Läksin siis koju nagu laps kommipoest ja nuiasin mehelt vaba õhtut, et uue mänguriistaga põlluvahel möllata.

 Ja oi kuidas teine lõikas seda heina nagu nuga sooja võid. Selline nauding ja puhas töörõõm. Eelmine trimmer oli mul kohati nagu kuri vanaeit, kes vingu lastes oma söögi valmis praeb samal ajal kättemaksu plaanides taignarulli poole vaadates. Ja nagu ikka vanaduses, siis too mul eelmisel suvel  oma kanguses murdus, lausa pooleks. Ei tasu ikka seda vana vingu endas hoida.

Igatahes, mahalõigatud hein sai nüüd kuumalaine ajal korralikult kuivada, kuniks ma eile taeva poole unistades vaatasin, et ilmateade valetab ja tuleb ikka vihma ka. Läksin ja riisusin siis kähku põllul heinad kokku, tõmbasin nööriga koomale ja vedasin katuse alla oma tulevikku ootama. Muidugi enne pidi laskma lastel heinas hüpata, et ikka korralikult asja sisse õnnistada. Heina oli see aasta nii palju, et üks korralik jupp jäi ka põllule uut elu ootama. Ja kui hein katuse all, hakkas vihma sadama, mille käes lastega tantsida sai ja mis mõnusalt keha maha jahutas. ☺️

Ebamugav tool

Istun ma siis söögilaua ääres arvuti taga niheledes nagu väike laps. No see külg on ebamugav ja teine külg ja otse üldse ei saa istuda. No NII ebamugav tool on. Ja istun siis tükk aega ja tunnen kuidas mu tagumik sureb juba vaikselt selle tooli kõvaduse all. No olgem ausad, ega see tool ei olegi mõeldud pikemaks istumiseks, sest söömine meil kaua aega ei võta tavaliselt. Aga no NII EBAMUGAV TOOL on ikka, et kohe üldse ei tahaks seal peal istuda. Istun ja virisen oma peas, et küll on vastik, aga essugi ette ei võta, et parem oleks..

...ja siis hakkab järsku arvuti aku tühjaks saama. Ajan  oma tagumiku püsti selle ebamugava tooli pealt, lähen otsin pikendusjuhtme, laadija. Kõnnin laua juurde tagasi, avades oma silmad õige suureks ja taipan, et ma olen terve selle aja kirunud oma tooli samal ajal, kui ma istun seljaga arvutitooli poole, mis on reaalselt pool meetrit minust kaugemal. Reaalselt ka, ma istusin terve selle aja mossitades ebamugavuses, sest ma ei taibanud, et siin samas minu kõrval on lahendus, mis teeb mu elu nii palju paremaks ja mugavamaks.. Kui lihtne on istuda oma jama sees ilma, et tegelikult avada silmi ja näha kõiki lahendusi ja võimalusi, mis elu mulle pakkuda tahab! Elul on meile ju nii palju anda, kui me selle ainult vastu võtame! 

Vahetasin siis toolid ära ja leidsin, et arvutitool on liiga madal meie laua jaoks. Aga see kord ma ei jäänud virisema, vaid tõstsin ennast kangist kõrgemale ja nautisin kirjutamist!  Ehk siis, armsad inimesed, silmad lahti ja haarakem võimalustest kinni. Igale raskusele on lahendus ja iga ebamugavus on parandatav! Küsimus on lihtsalt selles, kuidas me seda teeme ja kui palju me oleme nõus selleks vaeva nägema! Kõik on välja mõeldav!

Carpe Diem!