Pontsik ja Muffinid Märtsikuus:
Rääkides materiaalsest poolest, siis ma jään ikka totaalselt miinustesse omadega. Esiteks on kutsikad ja Pontsik teinud minu saunamajaga üks-null. Reaalselt on tunne, nagu sealt oleks sigade kari läbi käinud. Kui Muffinid olid veel väiksemad, seisin meil saunas söekott, mille nad siis terve maja peale laiali tassisid. Süsi on väga kena värvaine, mis tõttu meie põrand on suhteliselt must/tumepruun hetkel ning samasugune on ka meie valged seinad. Samuti ei ole aidanud kaasa kutsikate komme pissida ja kakada igale poole! Ma pole vist elu sees nii palju koristanud ja ajalehti vahetanud ja reostust likvideerinud, kui ma olen seda teinud viimase 2 kuu jooksul. Nali naljaks, aga kui hommikul koristad, siis õhtuks on jälle seis nutune... Tõenäoliselt, kui koerad läinud, pean ma tellima keemilise puhastuse saunamajja, et seda kaost lõplikult likvideerida. Süsi niisama pestes välja ei tule. Sisse jäänud mööbli peab samuti korda tegema..
Õnneks on Pontsiku ja Muffinite sponsoriks Eesti Loomakaitse Selts, tänu kellele, ma ei pea tasuma omast taskust nende põhitoitu ega arstiarveid.. huhh... Siin kohal suuur-suur aitäh neile, et abiks on! Samuti on abiks olnud osad tulevased koeraomanikud, kes oma põngerjatele head paremat kaasa on toonud!
Kindlasti võib materiaalsuse alla panna ka kõik need riided, mille on kutsikad mänguhoos ära närida suutnud. Või pikendusjuhtmed, mis õues kättesaadavad olid.Või siis ülejäänud miljon asja, mida neile närida meeldib. Eriliselt olen tähele pannud, et Tibu armastab minu jalgu närida. Mitte ükski teine kutsikatest ei ole mu jalgu närinud, kuid Tibu jaoks on need parimad saakloomad üldse. Tema kanda jääb ca 7 auku mu voodriga spordipükstes..
Märtsikuised Muffinid söömas ja jalutamas(Märts):
Roxy kaevab auku ja teised Muffinid möllavad Petsuga taga (Aprillis):
Bella ja Tibu teevad lolluseid:
Päevas jalutan ma koeri ca 5 korda, võite ainult ette kujutada, milline ajakulu kogu see trall on. Ilusate ilmadega olen ma tavaliselt pikalt õues, mitu tundi, mis tähendab ka seda, et kutsikad saavad teha nii palju lolluseid kui ise soovivad.. Joosta, hüpata, mängida, lollitada, kaevata jne.. Eriti meeldib neile teha Petsule kambakat.. Ja oi kuidas Pets seda naudib!
Roxy kaevab:
Emili ja Tibu:
Paremalt: Petsu, Donna, Bella, Roxy
Mugavuse poole pealt on elu ikka jube keeruline. Rääkides sellest, kuidas kõik koerad tahavad jalutamist ja söötmist ning nende järelt tuleb koristada.. Ei ole üldse mugav. Samuti ei ole meeldiv see, kui 6 koera oma hädasid teevad sinu õuele. Kõik on nagu miiniväli ja astudes peab lihtsalt lootma, et miski ei plahvataks su jalge all.. Ainult Petsiga oli lihtne, ta käib õuealast eemal, kasvuhoone lähedal, kus nii või naa ise kõndimas ei käi, aga no Muffinid ei vali kohta. Kui nad alles hakkasid õues käima, siis oli nii tüüpiline see, et poole jalutamise vahel jooksis mõni kutsikas tuppa/terrassile hädasid tegema.. Ja siis ma ikka imestasin küll, et ei tea, kas muld määrib junnid ära? Või kui ma sain puhtad ajalehed pandud ja veel püsti polnud tõusnud, siis tuli Bella ja pissis lehe peale. Mis sest, et uks oli lahti ja ta oli enne koguaeg õues mänginud.Samuti ma pean nentima, et praegune olukord on ekstra väsitav ja ebamugav, sest meil käib ka vannitoa remont viimased kuu aega. See tähendab seda, et iga kord kui ma tahan pesema minna, ma kõige pealt lähen kütan saunamaja veidi, siis pesen dušširuumi põrandad umbes 3 korda üle, sulgen vaheukse ja üritan pärast koerakarjast mööda pääseda ilma, et ma uuesti must ja karvane ei oleks. Tihti saab nautida varjudemängu, mis mattklaasist uksetaga toimub, kui mõni kutsikatest arvab, et minu juures oleks lahedam.
Tibu:
Minu Muffinid:
Bella:
Tibu:
Roxy:
Donna:
Kui ma alles sain teada Pontsiku tiinusest, siis Eesti Loomakaitse Selts pakkus mulle, et toimetaksin Pontsiku Viljandi Varjupaika, kus tema eest edasi hoolitsetakse ja ta kutsikad vastu võetakse. Ma keeldusin antud pakkumisest, sest ma olin andnud eelmisele omanikule lubaduse, et Pontsik ei satu iialgi varjupaika. Ja hoolimata sellest, kui kurnav ja väsitav kogu see "koeramajandus" on olnud, siis ma ei kahetse seda karvavõrdki! Ja uskuge mind, neid karvu on seal saunas ikka päris palju, mida kahetseda saaks! Ma tean, et ma olen teinud endast kõik, et viis koera saaksid peredesse, kus nende eest hoolitsetakse ja armastatakse. Sellel hetkel, kui Pontsik oma koju läheb, olen ma tema eest hoolitsenud juba 4 kuud ning tema kutsikate eest üle 2.5 kuu. Nad on minu väikesed Muffinid ja ma olen nii rõõmus, et nad ei pidanud siia ilma tulema maha jäetud laudas või varjupaigas. Ja eriti rõõmus olen ma, sest kõik nunnukesed on juba korduvalt oma tulevaste peredega mängida saanud. Elu on seiklus!(NB: Pontsik ja Muffinid lähevad oma uude koju juba kahe ja poole nädala pärast!)