No nii, teen siis mõnusa ülevaate meie omapärasematest elanikest siin Talus. Võiks isegi öelda, et kõige suurematest mölakatest ning muidusööjatest. Kõige kõige kõige suurematest situkitest ning samas ääretult lahedatest tegelastest! Jah, meie KANAD!
No ilmselgelt meie ei võtnud kanu, vaid kanad tulid meie juurde ise... autoga... pappkastis.. minu õe ja venna kurja plaani tulemusena. Nimelt oli 1. mai 2015, toimumas oli meie soolaleivapidu ning pool minu perest jäi taaskord hiljaks, nagu alati! Ja ilmselgelt oli sellel hilinenud poolel vaja tuua soolaleivakink ilma minu ja Eddiega konsulteerimata. Jah, nad tõid mulle kanad. Neli väikest armast piuksuvat tibu, kes ühest otsas teri sisse ajavad ja koheselt teisest need välja lasevad. Ma ju olla öelnud, et tahan endale "kunagi" kanu. Ja ilmselgelt oli kunagi nüüd ja kohe, 20 päeva peale uude koju kolimist! Ma pean tunnistama, et ülimalt nunnud olid need väiksed pehmed tibupojukesed küll.
Kanadega käis koos jutt, et umbes 2 kuu vanuselt nad hakkavad munema. Kui aeg edasi läks, sai kahest kuust jutu järgi 3 ja siis lõpuks 5.. Ei teagi nüüd, milline allikas see õige oli! Igatahes oli üks kindel, meil on nüüd kanad. Meie missioon on neid elus hoida ja suureks kasvatada, et me saaksime maitsta täitsa oma kanade mune! Muidugi oli siin nali, et pole õrna aimugi, mitu neljast on kanad ja mitu kuked.
Nagu kõikidel lemmikloomadel, pidi ka meie kanadel olema nimed (kuigi praegu hüüan ma kukke hellitavalt mölakaks, kanasid valge, pruun ja must kana). Jagasime siis ära, mina panin väikesele mustale tibule nimeks Äpu, sest kõik teised tibud lükkasid ta eest ära, kui mööda tahtsid minna.. Ta oli kõige pisem ja väetim ning kasvas aeglasemalt kui teised. Kollasele tibule sai nimeks pandud Ülbik, sest ta oli kõige uudishimulikum, julgem ning ühtlasi ka ülbem. Ülbik oli see, kes alati kõigile peale lendas, Mailale peksa tahtis anda ning kõige rohkem tähelepanu nautis. Suurele mustale tibule pani Eddie nimeks Shaquille O'neal, noh, big black cock(suur must kukk) järgi. Kusjuures vägagi täppi pandud, sest nagu välja tuli, oli tema meie ainus kukk! ;) Pruun tibu sai enda nimeks Ivar Kont, kelle nimekaimuks on Eddie bändikaaslane, sest tal oli täpselt samasugune punkarihari keset pealage, nagu Kondilgi! Ja suured vabandused Ivari ees, et hiljem juhtumisi tibu hoopis kanaks kasvas.. See oli kui vene rulett, ei vedanud.
Videot Maila ja Ülbiku kohtumisest saab nautida siit:
https://www.youtube.com/watch?v=eNvgaQQFemU
Nagu ikka, on kanadel vaja kuskil elada ja ilmselgelt see väike pappkast, mis meile kaasa toodi, jäi juba nädalaga väikeseks! Kanad elasid meil alguses juuksuritoas pappkastis (et Maila neid ära ei sööks), siis kolisid edasi lastetuppa võrepuuri (sest nad olid veel liiga pisikesed, et üksinda õues olla.. esimene elukuu on tibudel vaja palju soojust!) ja oioi kui palju nad haisesid! Koristad puuri ära ja siis varsti on jälle kõik kohad kanakakat täis.. Ja see kuidas nende toit tolmas igale poole.. jopenpuhh.. Kui enne ei oleks viitsinud lastetoa remonti teha, siis peale seda jama oleks kindlasti pidanud.. Igatahes hakkas Eddie õue ehitama kanakuuti suure jooksuaedikuga, sest ega meil ju ometi ei ole midagi targemat teha, kui kuuti ehitada! Nii siis sai kanad endale uue kodu sauna taha aiatarvete kuuri. Eddie ehitas kuuri poole peale seina, tegi välisseina augu ning kaevas postid ja võre maasse, et teha kinnine jooksuaedik. Ja ta ehitas, vandus ja ta ehitas, vandus ning jutud käivad, et ta ehitab siiamaani.. Okei, nii hull ei olnud, AGA kui keegi kavatseb meile tulevikus mõne elusolendi kinkida, siis palun koos valmis koduga ning vähemasti aastase varuga toidu- ja hügieenitarvetega! Nii palju asju jäi kanakuudi pärast tegemata ning muidugi pidi veel enne talve seda ka soojustama hakkama.. Ehk siis me soojustasime ja soojustasime, vandusime, mängisime lapsega, soojustasime, vandusime ja raiskasime hullult palju kasulikku aega. Ja mingil põhjusel polnud mu kallis õde-venda seda abis tegemas! Igatahes ma arvan, et me näeme veel miljon aastat õudusunenägusid kanakuudi ehitamisest ja soojustamisest. Aga kuut on neil uhke!
Päris hea oli tegelikult see, kui me kuuti soojustasime ja kanad lahtiselt jalutasid.. Ühel korral vaatasime kuudi seest kanade väljapääsu luugist aedikusse, sest hull kaagutamine hakkas pihta ja vastu vahtis Petsu nina. Teisel korral ronis kukk koguaeg tuppa tagasi ja Ets pani luugi ette linoleumi tüki, mille peale Kukk viisakalt ümber keeras ning läks ringiga inimese uksest tagasi kuuti Etsile närvidele käima... Kolmas kord, aga kaotas Pets ühe kana ära. No mitte kuskilt ei leidnud teda enam, mistõttu mõtlesin, et peab bussipeatusesse panema kirja: "kaotatud must kana, leidjale poemunad (sest meie omad ei mune!)". Ets ütles aga selle peale, et las Pets kaotab ülejäänud kolm ka ära, siis ta ei pea seda kuuti enam soojustama! Aga tegelikult oli kana pika rohu sees peidus. Tükk aega vahtis Pets valveseisakus põllu peale, kuulatas midagi ning pani siis jooksma. Järsku lendas kana kaagutades heina seest välja ning pani tuhat nelja kuudi poole. Niiet meie koer on hea nii kanade aiamaale karjatamises kui ka tagasi kuuti ajamises.. Tõeline karjakoer!
Igatahes mida aeg edasi, seda rohkem oli mul tunne, et kui need kanad lõpuks muneva hakkavad, siis peab sealt ikka tulema kuldmune! No nii palju vaeva, sööta, raha ja mitte ühtegi muna.. Aasta 2015 sai läbi enne, kui meie kanad munema hakkasid.. Meil oli juba naljaga pooleks ütlus võimatute asjade kohta, et see on sama tõenäoline, kui see, et meie kanad munema hakkavad. Samuti ka ütlus, et ainuke, kellel seal kuudis munad on, on kukk! Aga samas.. Vaadake kui ilusad nad on! Kollasest tibust sai valge kaunitar, pruun läks kollakas-pruuniks, väikesest mustast sirgus kaunis metallikläikega iludus ning suurest mustast sai meeletult ilus metallikläikega ning uhke sabaga kukk (kes ühtlasi on ka meeletu mölakas ja tuleb aeg-ajalt kallale).
Aga jõuame siis meie jutu naelani! Munad! Jah, just need samad kuldmunad, mida meie kanad endast välja pressima peaksid. Olgu internet mulle tunnistajaks, aga täna, 18. jaanuaril 2015, kui kanakuudis tänu külmavalvurile on +10 kraadi (õues -2 kraadi), hakkasid meie kanad munele! Need on ühed meeletult kallid munad, aga need on meie omad! Ärme üldse hakka mainima, et aega läks 8 kuud, mitte 2 ega 5! 8 kuud! Lisa üks veel ja inimlaps oleks juba sündinud! Pean täiesti ausalt mainima, et ma ei uskunud enda silmi, kui mune nägin. Algus vaatasin, et nad ei ole enda õuna ära söönud, aga ei, oli muna hoopis.. Ja ilmselgel oli see muna mitte pesakastis, vaid jooginõu kõrval.. Täpselt nagu oleks kana läinud ja aevastanud juues endast muna välja.. Esimest muna silmitsedes (pruuni värvi ja imeilus) hakkasin ma vaatama, ega ei ole kuskil rohkem ning leidsin pesakastist veel 2 muna.. Kui ma neid üritasin kätte saada, tahtis kukk mulle jälle peksa anda.. Saan 100% aru kust tuleb sõna riiukukk või miks öeldakse, et inimene käitub nagu kukk... Ehk siis me läksime kukega tülli.. Siiski suutsin munad kätte saada enne, kui kukk mul silmamunad koopast välja kisub. See kukk on ikka isadusega täiesti ära keeranud.. Aga aru saadav, kolme naisega elamine võibki hulluks ajada..
Üleval on pesemata munad (Liiga linna inimestele: jah, need ongi alguses rõvedad ja kanakakat täis.. nii juhtub, kui mingi kera tuleb tagumikust välja.. Kusjuures, piim tuleb ka lehma udarast, mitte poest, see on ju lehma tiss!)
All on pestud ilusad munad.
Kõik kolm on eri kanade munad. Sellest saab aru nii munavärvist, tekstuurist, koore sisevärvist kui ka munakollase toonist. Nt kahe heledama muna välistoon on erinev ning samuti on kõige heledama muna sisekoor sinaka alatooniga, aga teisel valge.. Nii lahe! Järelikult kõik kanad munevad.. Oleks veel neljas, siis hakkaksin kuke orientatsioonis kahtlema..
Ega siis midagi, omletti tegema!
Ja ma pean ütlema, et nii maitsvat muna, kui meie kanade munad, ei ole ma veel elusees söönud.. Nii mõnus, rammus ja tummine.. isegi munakoor oli tugev ja vastupidav.. Aga see omlett.. oioi.. niii hea! Võib öelda, et kuldmunad ei olnud, kuid kulda väärt on nad küll! Nüüd ma võin küll rahul olla! Elu on ilus, kui sul on kanad, kes munevad nii maitsvaid mune ning ütlasi ei pea enam neile midagi ehitama! Muidugi see kukk võiks normaalsem olla..
Ja nüüd kõik omletti sööma! Mmmmm...
