Täna räägin ma Maila vaatevinklist. Maila on meie pere kiisu, kes on ääretult asotsiaalne olevus. Ütleks, et kohati nagu torisev vanainimene.. Samas on ta meeletult armas meile. See postitus on tema elust meiega, täpsemalt siis viimased aasta ja paar kuud tema elust. Ma lihtsalt kujutan ette, et kui ta saaks rääkida, siis elu oleks selline:
Maila.
Tead, tegelikult mulle üldse on koguaeg meeldinud, kui inimesed mind rahule jätavad. Laske mul olla. Ma heameelega istuks, peesitaks päikese käes ning sööks krõbinaid või konservi.. Rohkem nagu polegi elult tarvis, või mis? Okei. Ma andestan Teile, et te mind sealt jubedast kassitoast ära võtsite, kuigi mul oli seal ülemise pesa pimedas nurgas täitsa normaalne olla. Vähemasti senikaua, kuni need teised tüütud kassid mind kiusama ei tulnud. Süüa ma seal küll ei julgenud, need vastikud tüübid muutkui terroriseerisid mind ja ei lasknud mul rahus olla.. Ma ütlen sulle ausalt, nad ei meeldinud mulle. Ma ei saa üldse aru, miks peaks ühes kodus olema veel keegi peale minu? Ma olen äge ju, mulle ei ole siia kedagi rohkemat vaja. Igatahes oli see korter päris meeldiv koht, kuhu te mind tõite. Mul on veidike häbi, kuigi mitte eriti, et ma alguses ennast turri ajasin ja sisisedes Üllele kätte tahtsin hüpata, kui ta mind tolmusest kapitagusest välja otsustas võtta. Kuigi ma pean ausõna ütlema, et see oli ta oma viga - mismõttes ta tuli mind häirima, mulle meeldib üksi olla! Tegelikult mulle meeldib ka see, kui te mind paitate. Ma armastan pai saada! Ma ei teadnudki enne, kui väga ma pai armastan.. Mitte enne seda, kui teie mu ellu tulite ja ausõna vägisi mulle pai tegite. See oli meeletult ebaviisakas, kuid samas ka tore. Aga vot, kui ma ei taha, siis te ei või mulle pai teha - jooksen ära ja tutkit te mind kätte saate! No igatahes oli seal korteris palju ägedam olla kui selles tüütus kassitoas! Eriti lahe oli see, kui ma sain sealt suurest toast välja teistesse tubadesse kondama.. mmmm.. seal väiksemas toas oli nii soe päike! Ja nii lahe oli enda kanamaoga mööda tube ringi joosta ja mängida.. Eriti siis, kui teie magasite ja mind ei tüüdanud..
Aga nagu ikka, pidite mind jälle väntsutama! Mismõttes te panite mind puuri ja viisite koledat häält tegevasse masinasse.. Ma olin seal puuris terve igaviku! Ja siis.. Et veel sellest vähe oleks, ma leian ennast hiiglama suurest majast. Nagu tõsiselt ka, kus kohas ma olen? Igatahes on vist mõistlik sinna kraanikausi alla elama minna senikauaks, kuni inimesed ära lähevad.. Ma ei saa aru mida nad tassivad igale poole neid kaste? Oleks need tühjad, saaks seal magada, aga selle ebaühtlase kola otsas pole ju üldse nii hea! Õhh.. Te inimloomad olete ikka imelikud küll oma kastimajandusega! Kastidel on ainult üks eesmärk ja see on magamine! No õnneks jäi mingi hetk vaikseks ja ma sain rahus tutvuda, mis suures monstrumis ma nüüd olen.. Polegi nii halb. Palju ruumi, rohkelt kohti kus mängida.. Tead, ma vist kuulsin isegi hiirekrõbinat.. Saab lõbus olema! Oo ja see hommikupäike on nii mõnus, mis aknalauale paistab.. Ja need aknalauad.. Ma mahun siin ju täies pikkuses lebotama.. Jaa, tegelikult on see koht vist isegi parem, kui eelmine. Kui te vaid nii palju inimesi külla ei kutsuks! Ma ei saa aru miks on vaja korraldada mingit soola ja leiba? Kas ei võiks rahus lihtsalt enda paradiisi nautida? Ja need väikesed tegelased, kes teie moodi on.. Appi kui palju nad veel kisavad. Hea, et mul on garderoob, kus alumisel riiulil peidus saab olla. Muidu ma ausõna koliksin teie juurest minema! Ja enne ma välja ei tule, kui vaikus majas, siis alles võite mulle pai teha!
Nagu mismõttes seal teises toas keegi siutsub? Kas need on mulle? Kas ma võin nendega mängida? Mind väga huvitab, mida te seal peidate.. Näidake siia! Appi! Viige minema! See kollane hüppas mulle selga! Ma pole ammu nii jubedaid olevusi näinud, kui need teie "tibud"!
Teate, inimesed, ma alles sain enda rahu tagasi teie sooladest ja külalistest ja tibudest ja muudest jamadest, aga nüüd oli teil vaja siia tuua see imelik suur liiga entusiastlik ja haisev karvakera. Nagu mis mõttes? Ma ei tule enne siit garderoobist välja, kui te selle mölaka ära viite. Ta ei meeldi mulle! Ta jookseb mulle järgi ja üritab mind nuusutada. Ta on nõme ja tüütu ja koguaeg teeb häält! Kui ta jookseb, siis terve maa väriseb ja ma ausõna ei kiida teda heaks. Viige ära või ma hakkan protestiks nurka pissima! No okei, kui te juba mulle selle liivakasti siia tõite, siis eks ma ei tee häda põrandale enam. Endal lihtsalt vastik magada muidu. Ja söök/jook olgu koguaeg värske mul siin garderoobis, muidu ma keeldun teiega suhtlemast. Ma saan väga pahaseks ja ma tean, kui raske teil on, kui te ei saa mulle pai teha.. Kõik tahavad mulle pai teha, sest ma olen nii ilus, aga ma ei luba! Aga tõesti, see tüüp on nii tüütu! Kuidas te teda hüüdsitegi? Petsu? Betti? Mida iganes.
Hallo! Kuu aega on juba möödas! Kas te reaalselt ei kavatsegi seda Petsut minema siit viia? Kas ma nagu peangi temaga koos olema? Olgu. Aga arvestage sellega, et kui mulle ei meeldi, siis ma panen käpaga. See Petsu olgu kas minu käpa all või mingu minema! Ma tulen siit garderoobist välja, aga ma ei luba, et olen selle teise tüübiga viisakas! Pealegi, ega mul pole vist palju variante, kui te mu sööki ja liivakasti koguaeg kaugemale viite. Mulle niii väga meeldib ju süüa.. Ja siin garderoobis pole tegelikult üldse nii head ja sooja päikest, mille käes lebotada.. Karv hakkab juba mustaks tagasi minema, endise pruuni asemel..
No okei, sellel Petsul ei ole vist isegi viga midagi. Ta on ammu juba minu käpa all ning tantsib minu pilli järgi. Kuigi peab ütlema, et vahel ta unustab ära, kes siin majas peremees on ning tuleb mind segama, kui ma seda ei soovi. Õnneks öösiti magab ta teie toas, niiet ma saan tast rahu.. Siin põrandal on nii äge asjadega mängida ja vahel öösel mulle meeldib ikka teie peale ronida ning pai nuruda. Tegelikult on elu siin päris vahva, mis sest, et see tüütu koer ka siin olema peab.
Asi on kahtlane. Nad on juba mitu päeva ära olnud ja teised inimesed on meie majas. Ma tõesti ei saa aru, mis toimub? Ja miks nad siis vähemasti seda koera kaasa ei võtnud? Oota, mingi auto sõitis maja ette. Kuule, need on ju minu inimesed, aga neil on mingi väike imelik tegelane kaasas. Ei, mulle ei meeldi see asi. Kes see pisike on? Ahh, ma sätin ennast siia aknalauale magama ja teen nägu, et mind ei huvita. Küll nad tulevad ja räägivad mulle..
Issand küll, see väike inimene on nii hirmus. Ta koguaeg teeb äkilisi liigutusi ja karjub ja ta on väga kahtlane. Teda ei tasu usaldada. Üks on kindel, ma ei julge enam sinna magamistuppa minna, kui see väike olevus seal on. Nad vist hüüavad teda Emiliks? Beebsu nimi on ka läbi käinud, mida iganes see siis tähendaks. Aga ma ei saa aru, miks nad pööravad talle rohkem tähelepanu kui mulle? Tal ei ole isegi korralikku karvakatet ju! Ja ta karjub. Aga sellest hoolimata on Ülle koguaeg temaga. Ma tõesti ei saa aru, mis temas nii erilist on. Imelikud on need inimesed.
Oo, te lasite mind õue? Ma käin kähku ära, ma kaua ei julge olla! Aga seal oli päris tore. Läheksin teine kord veel! Oot, jälle? Olgu.. Aga arvestage sellega, et ma ei viitsi koju tulla nii pea. No ei lasta ka rahus jalutada, kohe peab ikka vihma kaela sadama. Õnneks siin puukuuris on hea ja kuiv.. Eriti siin üleval. Saab rahulikult magada värskes õhus vihma sobina käes. Mingil põhjusel on Ets kindel, et mul oleks vaja tuppa minna. No olgu, võta mind sülle ja vii tuppa. Ma tean, et sa armastad mind ja igatsed mind paitada.. Näe, Ülle igatses mind ka.. Kui palju paisid ma nüüd saan, nii hea on! Mmm, konserv ka..Järgmine kord ma olen kauem ära, äkki ma saan siis rohkem konservi ja paisid?
Trallalalallaaa, mina sain õue ja enam ma tagasi ei tule! Siin on nii lahe. Teate, öös on asju ja päeval on nii mõnus ringi käia. Ma olen nii palju põnevat saanud teha, nii lõbus on. Ja siin väljas on hiired ja putukad kellega mängida. Ma olen tiiger! Aga.. Kui ma haledalt siin trepi peal mjäugumas käin, kas te siis mulle süüa tooksite? Tiiger on näljane... Ei, ma ei taha tuppa tulla, miks te aru ei saa. Äkki kui ma teist eemale jooksen, siis te saate aru! Oot, miks sa selle söögi tuppa paned? Ma ju ütlesin, et ma ei tule! Hoia seda ust lahti kui tahad, ma ei tule! Ahh, ma lähen magan koera kuudis, andke mulle teada, kui te aru saate, et ma ei tule tuppa! Ja ma ei tule homme ka ega ülehomme. Vot ei tule järgmised 6 päeva! Aga trepil käin mjäugumas sellegi poolest, kuni te mulle söögi õue toote! Näe, siin on üks hiir, vahetame konservi vastu? Ei? Olgu, ma tulen tuppa, aga lähen kohe välja tagasi! Mis mõttes te ukse kinni panite, laske õue! Nõmedad olete ikka vahel. Aga noh, tehke siis vähemasti pai! Keegi pole mind ammu süganud, need tuustid, mis õues tekkisid on nii ebamugavad..
Väljas on külm. Aga tead, Petsu on täiesti armas. Ma õige poen talle külje alla, siis on hea soe. Ta on minu Petsu ja vahel on nii hea tema vastu ennast hõõruda. Ja tegelikult on päris hea vahel ta kõrval magada. Ära nüüd liiga entusiastlikuks ka muutu selle pärast, ma panen talle käpaga, siis sa rahuned maha! Oot külm on, Petsu, kus sa läksid? Petsu? Kus Petsu on? Ma pole teda juba mitu päeva näinud. Mul on nii suur igatsus südames..
Tegelikult see väike inimene ei olegi kõige hullem. Kui ta vaid nii äkiliselt ei liigutaks ega häälitseks..
Issand, kes see hall tüüp on! Ma olen kuulnud mitu nädalat tema haledat häält teisest toast, aga miks ta lahtiselt on? No tõsiselt ka, pärast kõike mida me koos üle elanud oleme, tood sa siia selle kassi. Mis asi ta oligi? Musja? Eino halloo, kas minust ei ole piisav? Ta ei meeldi mulle ja võta teadmiseks, et ta ei hakka ka mulle meeldima! Ma parem sisisen ta peale valjult ja ajan ennast turri, sest see kass on nõme. Kuulsid? NÕME! Ma olen teie eluvalikutes ikka nii solvunud! Oli nüüd vaja meie kodurahu rikkuda selle sisserändaja näol? Ma EI kiida seda heaks ja olen meeletult solvunud teie tegude pärast! Ta on ju nii tüütu ja ta koguaeg terroriseerib mind. Pealegi ei ole Petsut ikka veel kodus ja ta üritas Petsu krõbinaid süüa. Aga ära muretse, ma ajasin ta minema, ta sai aru, et ainult Petsu võib neid krõbinaid süüa! Ja kui veel üritab, siis küll ma talle jälle selgeks teen! Kus Petsu üldse on? Juba nädal on möödas..
Petsu tuli koju! Minu Petsu. Ma kohe tulen ja hõõrun ennast su vastu mu armas. Tead, ära seda halli usalda, ta on nõme. Aga see eest ma valvasin su krõbinaid, kas ma pole mitte tore?!
Ma ei saa üldse rahulikult olla, sest alati kui mul kõige parem uni on, ilmub Musja kuskilt välja. Ja ta kiusab minu Petsut! Ainult mina võin enda Petsut kiusata! Pealegi on ta täielik pugeja. Jookseb Üllel jalus nagu mingi hale nurrumootor. Nurub pai ja teeb ninatutvust. Ta viib ikka meie, kasside, maine nii alla. Vastik vaadata. Ma nii loodan, et ta läheb minema. Tüütu kass selline! Mina olen siin majas see ainus ja õige. Vast kui ma eemale hoian kõigist, siis nad saavad aru, et pole mõtet seda Musjat siin hoida. Näitan neile, kes siin peremees on! Solvuda ma ju oskan!
Näedsa! Toimiski! Ülle viis lõpuks selle tüütuse siit minema. Huh.. Oli ka aeg. Loodan, et ta enam nii lolli idee peale ei tule. Peaks talle vist tänutäheks ühe hiire püüdma, siis ta saab aru kui ilus ja andekas ma olen. Et tal ei ole mõtet neid teisi kasse siia majja tuua enam. Nii hea on jälle. Mm, peaks nüüd hästi armas olema ja pai nuruma, siis nad kindlasti ei too siia enam kedagi teist!
Oot, miks sa mind arstile tõid? Ma ei taha süsti! Mis mõttes dieedile? Kas see tähendab vähem süüa? Kui palju vähem? Päriselt ka, mind üldse ei häiri, et ma nii suur olen. Ma ei peagi ennast korralikult pesema ju! Nii on ka hea. Pealegi, kui ma ennast pesen, siis lähevad karvad suhu ja ma hakkan karvapalle välja ajama. Palun ärge pange mind dieedile, palun! Süüa? Hmm, mul on kuidagi kergem tunne.. Mängiks õige natuke rohkem. Ja jookseks ringi ja.. nagu uus noorus... Pai?
Te teete mulle nalja või? Alles ma sain sellest Musjast lahti ja nüüd te toote siia mingise oranži pubeka. Ta ei meeldi mulle, kas te kuulete? Ja mis kassi nimi on Rebase Rein? Nagu päriselt? Ma saaks aru, et Tiiger, aga Rebase Rein? Nüüd hakka veel seda lasteaeda ka kantseldama. No mulle ei meeldi see värk. Pealegi, mulle ei meeldi, et Rein ennast Petsu vastu hõõrub ja tal järel käib! See on väga nõme! Ma ei kiida seda heaks! See, et mina koguaeg Petsu kõrval ei ole, ei tähenda, et teised võivad olla! Samuti on tobe, et ta viimasel ajal on teile pugema hakanud. Alguses oli ta vähemasti kassi moodi, eemale hoidev ja kohati kuri. Aga nüüd. Enam isegi ei sisise teie peale. Möku. Ja tüütu ka. Koguaeg kargab nurga tagant välja, kui ma rahulikult olla tahan. Üks päev hüppas mulle veel kõrvale samal ajal, kui ma sõin. Kas ta tõesti arvab, et ma tahan temaga koos süüa? Naiivne põngerjas! Tead, ma olen ikka väga solvunud teie peale. Koguaeg te toote siia sissetungijaid, kes mu maailma häirivad! Väga vastik situatsioon. Vähemasti Rein ei ole minuga kuri, teda saaks taltsutada. Aga sellegi poolest mulle ei meeldi see ja ma leian, et on targem nii teda kui ka teid natuke ignoreerida. Tule ise mu juurde ja süga mind! Soovitatavalt siis, kui Reinu ei ole juures ning sa toiduga tuled! Õnneks Petsu on armas, talle ma saan enda vastu hõõruda kui seda tüütut oranži pubekat läheduses ei ole.. Aga... Tulge sügage mind nüüd, tegelikult on kurb nii kaua solvunud olla ja ma tahaksin armastust, kuigi ma seda välja ei näita...
Kuuled, hiir on seal! Istuks õige mitu tundi, kuni ta kapi tagant välja tuleb. Pauhti.. Näe Ülle, kätte sain.. Ma panen siia mängumatile maha, siis sul on parem vaadata.. Oota, ta jookseb ära, ma püüan kinni ja toon tagasi.. Ülle, kus sa lähed, kas sa ei tahagi vaadata, kuidas ma sulle armastusega hiire tõin? Rein! See on minu hiir, ära sega! Näed, kaduski ära! Mhh.. Aita ta siis mul vähemasti üles leida! Ahh, ma ei viitsi, lähen tõmban parem diivanile kerra, küll ta kunagi välja tuleb!
NB: Olen ikka kuri, et sa mind eelmisel aastal arsti juurde hambaid puhastama viisid!
