SuperEma ja Maksuamet

Ma pole 2 kuud kirjutanud midagi avalikult. Asi nimelt on väga lihtne, olen olnud väga hõivatud elamisega. Pole lihtne üritada olla SuperEma, kes kõigega koguaeg hakkama saab ja kõikjale jõuab. Nimelt on aeg lennanud nii kiiresti, sest tegevusi on lihtsalt meeletult palju..

Alustame nt minu suurest projektist Emilile mänguväljak ehitada. Sinna alla olen ma pannud meeletult töötunde, aga kahjuks pole veel mänguväljak valmis saanud. Nimelt läks mul aiakäru töö ajal katki. Muidugi Ets keevitas selle kokku tagasi, aga enda suure entusiasmiga suutsin ma selle uuesti ära lõhkuda ning temast on saanud uus ronimisatraktsioon. See eest on aga suurem osa mänguväljakust tehtud ning kui saab uue käru, siis saan ka mulla välja veetud ning liiva sisse tellida.
Uus atraktsioon käru ning protsessis olev mänguväljak:

Teiseks olen ma olnud juba peaaegu pool aastat töölainel juuksurimaailmas ning üritan boostida üles enda armast firmat. Sellega kahjuks on kaasnenud pikad päevad Emilist eemal, mis mulle kohe üldse meeltmööda ei ole. Kuid oma tööd ma armastan ja kliente samuti! Kompromissina lõpetan alates oktoobrist töötamise Tallinnas ning toon terve oma tööpõllu Raplasse üle.

Iga hetke, kus ma olen kodus, panustan ma oma perele. Sellele, et pisikese tütrekesega koos olla ja temaga igal pool ägedates kohtades käia. Augustis suutsime käia isegi Hiiumaal puhkamas nädalakese, mis on nii suur saavutus, arvestades seda, kuidas me enda maaelus kinni oleme. Õnneks saime koduhoidja, kes ilusasti meie loomaaia eest hoolitses. Kaotas küll meie mõlemad kassid ära, aga see on tühiasi kõige muu kõrval. Kass Maila tuli ise tagasi, sest tahtis kodust liivakasti kasutada ning Reinu püüdsime ca nädal aega hiljem puuriga kinni. Peale seda läks kass Rein koheselt kastreerimisele ja kiibistamisele ning tänaseks päevaks on samuti ametlikult meie pereliige (enne oli  hoiukodus). Õnneks oleme suutnud ta viimaste nädalatega niimoodi õues käima õpetanud, et ta tuleb ise tuppa tagasi, kui ukse talle lahti teed. Totaalselt äge! Nüüd näeb meie argipäev välja vahva, sest õues jalutavad kanad, neid luurab põõsast kass, keda ajab mängeldes taga koer.. Täielik harmoonia..
Hiiumaal Tahkuna tuletornis ning meie kiisud, all uusim pereliige Rein koos Emiliga:

Kuna SuperEmad ei puhka, siis vabal ajal käin võimalikult palju erinevates kohtades. Üks päev näiteks pakkisin seljakoti ja lapse autosse ning sõitsime kahekesi Mukri rabasse matkama(ca 3km). Seljakott seljas, laps kukil kõndisime rabas ringi, imetlesime loodust ning nautisime ema-tütre kvaliteetaega. No tõsiselt äge oli! Keset raba tegime ka piknikku, kus sõime kaasaostetud salateid ja vorstikesi, mängisime ja tegime palju nalja. Nii vahva on ikka oma tütrekesega kahekesi olla,sest ta on tõeline väike ahvipärdik, kes koguaeg nalja teeb ning vingeid mänge välja mõtleb..  Nii lahe tütar on mul ikka!
Mukri rabas:

Samuti oleme käinud loomaaias, sõpradel külas, sünnipäevadel ning juulibeebide kokkutulekul... Oleme ka Emili ja Etsiga käinud matkamas Kakerdaja rabas (ca 7.5km), Vambola linnuse pargis ning veetnud lugematuid tunde lihtsalt koos olles. Nüüd, 13.septembril käisime ka perepilte tegemas ning restoranis söömas, meie 8. kooselu aastapäeva tähistamiseks. Lapsega koos on kõik tegevused ikka rohket nalja täis ning tõsiselt lahedad!
Varbolas:

Muidugi on minu traditsiooniline  augustikuine moositegemine ka tehtud. Purki sai pandud õunamoosi, mustikamoosi, sõstramoosi, vaarikamoosi ja see aasta isegi kurgi-sibulasalatit. Njämm..
 Tegime Emiliga moosi:

 

Kuna mu käru läks katki, siis võtsin ette ka väikese miniprojekti ning ehitasin Emilile riiete jaoks panipaiga. Ma veel ei ole suutnud välja mõelda, kas peitsin selle üle või jätan naturaalseks,aga eks see selgub siis, kui  Emili toa disain lõpuks selgeks saab. Aga riiul ise tuli minu arust ülimalt lahe. Servamata lauast ning täiesti loodist väljas, kuid see on pisiasi (ei viitsinud loodi kasutada ning tegin silma järgi). Ise olen küll uhke. Ja kõige toredam oli see, et samal ajal ehitas Ets uut aiakäru ning laps mängis poltidega. Pereidüll.
Emili uus riiul:

Mis veel SuperEmadele kohane, siis oma lapse tekitatud segadust oskan ma 100% ignoreerida. Nt näeb mänguväljak välja peale 1-kordset mängimist nagu orkaani ohver ning kõik asjad, mis ripakil, kasutatakse loomingus ära.

Tegelikult on aga asi nii, et iga SuperEma saladuse taga on hoopiski SuperIsa, ilma kelleta majas ükski asi ei liiguks samas tempos. Niiet tehkem nüüd kõik neile SuperIssidele suur kalli, nad on lihtsalt SUPER! Nad on need, kes aitavad last hoida, kui ema teeb midagi olulist. Olgu selleks siis kanakuudi puhastamine või hoopis riiuli ehitamine. Just tänu neile, on võimalik kõike saavutada, sest nad aitavad lapsega tegeleda ning kõike korras hoida. Vähemasti meie peres on küll see nii.

Ja mis puutub Maksuametisse, siis päriselt ka, iga laps on oma vanemate maksu- ja tolliamet, kes igast sinu tulust osa tahab saada. Teed võiku endale, laps võtab pool ära. Jood piima, laps võtab pool ära. Loed raamatut, laps võtab pool ära. Kõik, mis sa teed, on automaatselt jaotatud mõttelisteks osadeks sinu ja väikese maksuameti vahel. Eino reaalselt ka, kõik lapsed on potensiaalsed riigiametnikud.

Maksuamet üritas minult pooled salfad ka ära võtta, aga õnneks sain jaole. Puhast taskurätti?