No tuli siis kiiresti enda mõistus tööle panna ja leiutada nukule asendusriided... Kõndisin kiirelt kõik toad läbi ja leidsin, et tuleb olla leidlik.. No kohe nii leidlik, et otsisin kähku ühe beebisoki ja lõikasin 3 auku sisse. Tõmbasin siis soki Barbiele selga ja voila, tänaseks päevaks oli nudistbarbiest saanud viisakas kontoribarbie. Andsin siis nuku Emilile tagasi ja lubasin, et parandan nuku kleidi ära.
Emili läks rõõmsalt nukuga lasteaeda. Tagasi tulles küsis esimese asjana, kas nuku kleit on terve. Ja oh seda kurbust, kui ma talle teatasin, et ma ei jõudnudki seda ära parandada. Ühtlasi ütles Emili, et üks lasteaiakaaslane oli öelnud ebameeldivalt, et nuku kleidi peal on plekk. No ilmselgelt on seal mingi plekk, see on ju sokk ja mitte tutikas. Aga selleks puhuks, et Emilil tuju paremaks läheks, lubasin ma tal sokikleidi üleni ära värvida vesivärvidega, et siis ei saa arugi, et plekk peal on.. Sest noh, see on värvine. Täitsa põnev kohe, milliseks kleit kuivab, aga märjana on ta selline..
Õhtul kui Ets lapsed magama viis hakkasin ma siis esimese asjana kleiti õmblema, sest noh haigena neelupõletikus istudes pole targemat teha. Ütleme nii, et õmblemisest ei tea ma midagi. Samuti pole mul õmblusmasinat. Ja kleit ise oli viisakalt öeldes parajalt ribadeks, niiet leiutasin kuidagi uue ülaosa külge. 😂 Hiljem vaatasin, et õmblesin ülemise ja alumise osa kokku totaalselt viltu ja kõhuosa täiega häirib. Aga ma usun, et Emili ei pahanda ja on sellest hoolimata õnnejunnis oma parandatud kleidi üle. Muidugi võiks ju sinna peale vöö teha, aga kui aus olla, siis mul on täiega savi, sest tõenäoliselt saan ma tulevikus veel ja veel seda või mõnda muud kleiti õmmelda.. Esimene pidavat ikka ju aia taha minema. Ja tõbisena käsitsi hämaras õmmeldes ei saagi ideaalset tulemust loota. 😅
No comments:
Post a Comment