Eluline lugu.

Kätte on jälle jõudnud hetk päevast, kus ma hiilin nagu jahti pidav kiskja saagi poole, nii tasa ja vaikselt, et ometigi keegi ei kuuleks. Olen jõudnud saagi järamiseni ja järsku käib pauk ja liikumine. Süda jääb seisma.. EI, palun ei.. Ainult mitte seda.. Ja siis jalutab koer teisest toast minu juurde ning ma pühin külma higimulli otsa eest ära! Lapsed ei ärganudki ülesse, ma saan salaja oma nutellat edasi süüa. Täna ma ei jäänudki haledalt vahele, kui ma purgipõhjast magusat kreemi kookisin, käed šokolaadi täis. Poleks vist hirmsamat asja, kui kell 10 õhtul kuulata väsinud lapse loengut teemal: "Emme, miks sa meile ei anna ja salaja kõik šokolaadikreemi ära sööd!" Aga täna läks mul hästi! Täna ma pääsesin ja sain südamerahus magusat meelemürki edasi limpsida.

Viimasel ajal on üldse midagi raske salaja süüa, sest väikepoiss Robin on pärinud oma isa geenid kommide leidmises ja avastanud kõik meie madalamatel kohtadel asuvad peidukohad.. Pole vist ühtegi hommikut, kus ma ei kuule sahtlikõlinat ja sahinat, sest poja on järjekordsel aaretejahil. Reaalselt on mu maitseainete sahtlis veel hullem segadus kui enne, sest ta hammustas läbi, et seal piprapakkide vahel on kommi ja suhkrukuubikuid. Või noh, oli.. Ta leiab isegi ülesse magusa, millest meil endal enam aimugi ei olnud! Nüüd oleme targemad, sest salakaup on kolinud kapi otsa ja sinna ta veel ei küündi. Kuigi arvestades selle poisi hulljulgust ja leidlikust, siis varsti peab šokolaadi jaoks seifi ostma ja need sinna luku taha panema!

Täna on üldse huvitav päev, milles vahvaid seiku on kordades rohkem, kui kõike muud. Olin siis õhtul lastega üksi kodus, sest härral oli Tallinnasse esinema asja. Enne tuttu minekut panin vanemad lapsed nukumaja koristama, taustaks raadiost tulev vaikne ja rahulik muusika. Lapsed lubasid maja ära koristada ja hambaid pesema minna, kuniks ma beebi tuttu pistan. Panen siis parasjagu beebit magama, kui kuulen sosistamist, siis suurt raadiokanali sahinat, millele järgneb räme tümps ja siis keeratakse heli põhja. Õnneks on mul nii juust raadio lastele ostetud, et põhjas heli ei kõiguta väga palju rohkem mu meeli kui läänes Heli. Aga valju häälega kostub veel valjemat itsitamist, millele järgneb Emili lõkerdav kisa: "Ooo, Robin, hakkame tantsima!" Ja siis veel oma minuti jagu itsitamist ja hüppamist. Järgmisena on kuulda, et DJ ei olnudki oma valitud sagedusega rahul ning muusika keerati tümpsu pealt klassikalise raadio peale. Suurejoonelise ooperilaulu saatel kõlab veel kord itsitamist, hüppamist, pissile jooksmist ja vee laskmist, millele järgneb kahtlane vaikus ning heli keeratakse tagasi vaikseks. Laste väike "saladus" sai ulakalt teostatud ja võib naasta oma unerutiini hõlma. Kui aus olla, siis ise itsitasin ka samal ajal mõttes, kui lapsed tantsu lõid.

Muidugi olid need vaid üksikud killud minu päeva 2st viimasest tunnist ja seiku jagus palju veelgi. Üks mu huvitavamaid ahha hetki oli see, kui ma vaatasin aknast välja ja nägin, et taevas oli lennukiriba, mis oli teinud U-pöörde. Ehk siis huumoriga võttes: See hetk, kui sa oled piloot ja unustasid midagi koju.. Liis täpsustas selle kohta, et äkki jäi kivikott maha ja Ele arust pigem reisijad! Eks tegelikku tagamaad ma ei tea ja loodame, et päriselt midagi hullu ei olnud!

See hetk, kui sa oled piloot ja unustasid midagi koju..

Aga kui juba kivilennuks läks, siis täna kirjutas artikli antud teemal ka Õhtuleht ning lehe kaudu sain teada, et Lennuamet on alustanud antud olukorra uurimist ja väljaselgitamist, kas sellel päeval toimus olulisi rikkumisi. Niiet võib vist öelda, et minu töö on tehtud ja soovitud tulemus saavutatud. Samuti väitis artikkel, et kivikott ei kujuta endast ohtu ja tõenäoliselt saab ainult muhu, kui see pähe kukuks. Seda on küll väga tore teada, aga vankris magav beebi paraku selle tõenäosuse alla ei käiks, arvestades raskust ja lämbumisfaktorit. Ahjaa, kivikotiga pähe saada pidi olema vähem tõenäoline, kui lotoga võita. Niisiis tuleks hakata hoopis lotot mängima! Nagu Ets mulle ütles, et näed, on ju ka lotomiljonäre päris palju! Tegelikult oli nn rahvasuus kollase ajakirjanduse tipu Õhtulehe artikkel au andes kõige vähem kollane neist kõigist ja on tore, et kajastust saab iga nurga alt! Tubli ja põhjalik töö! Õhtulehe artiklit saab lugeda siit: https://www.ohtuleht.ee/977563/kui-ohtlik-on-lennukist-alla-visatav-kivikotiga-varustatud-testlangevari

Aga, et me seda läbi leierdatud teemat liiga palju ei puuduks, siis sain armsa Naerland OÜ käest kätte imetabase ja nunnu mütsi oma armsale silmaterale.. No tõesti ideaalne antud ilmadeks ja no ikka kaunis on silmale. Kes enda lastele või endale ka nii sigalahedat mütsi tahab, siis esitage oma palve siia lehele: https://www.facebook.com/naerlandou/

    

Ja veel on mul pakkuda huvilistele piparmünti, mida korjama tulla! Avastasin, et mu metsik piparmündipõõsas on eriti metsikuks muutunud ja kui kellelgi vaja, siis jagan rõõmuga. Tule ja korja enne, kui külm tuleb ja korjab ise. NB: Pildil on üks väike osa põõsast 😂

Piparmünt otsib tee kaaslast.

Kui juba piltide jagamiseks läks, siis jagan ka kunsti! Auto läbi 2-aastase silma ja auto läbi 4-aastase silma. Eks oletage ise, kumb kumma oma on.. Ahh pekki, ühel on ju nimi peal, nüüd on liiga lihtne..

 

Carpe Diem, mu armsad!