Tänane päev oli kass Mailale kurnav. Tema hommik algas operatsiooniga, sest Mailal oli kõhu alla tekkinud mitu piimanäärme kasvajat ja tsüsti. Niisiis sai hommikul vara armas kiisuke arstile viidud, kus teda pikk päev ees ootamas oli. Palusin operatsiooni ajal ka eemaldada tuustid, mis tekkinud olid, sest sellel kevadel jäi Maila kogemata masinaga lühemaks ajamata. Samuti lasin Mailal üle vaadata hambad. Minu suureks üllatuseks oli üks hammas kildudeks läinud ja vajas operatsiooni ajal eemaldamist. Kuidas see kildudeks sai, see jääb mulle müsteeriumiks. Tal on hambad koguaeg halvad olnud, aga 4 a tagasi, kui tal paar hammast eemaldati, kilde ei olnud. Igatahes läks opp hästi ja Maila sai endale uhke krae.
Maila ise muidugi krae üle väga rõõmus ei ole, sest esimese asjana voodi alla minna tahtes põrkas ta ainult tagasi ja tagasi. Maila on tark kass, ta teab, et voodi all ei saa teda keegi arstile viia. Küll aga ei tea ta, et koonusega ei mahu sinna. Hetkel tundub igatahes Maila täiesti liikumisvõimaline. Kõnnib ringi, sööb ja joob. Natukene on mind imestama pannud see, kui kiiresti on ta võimeline liikuma, sõltumata sellest, et tal suur haav kõhu all on. Isegi diivani alla mahtus ta lõpuks oma uhke koonusega ära.
Täitsa huvitav on teda jälgida, sest kassiliku graatsia asemel on hetkel regulaarne ehmumine, kuna Maila ei taju oma uusi gabariite. Näiteks kui ta sööma läks, liigutas koonus söögikaussi ja kass hüppas kausist eemale, justkui oleks see elus ja ohtlik madu. Samuti üritab ta regulaarselt koonust peast ära kraapida, kuid tulutult. Vahepeal kõnnib Maila Petsu nina alla justkui paludes, et too ta hädast välja aitaks, mille peale Pets ta üle nuusutab ja veendub, et see koonuskael on küll oma, kuid igaks juhuks peaks natuke eemale hoidma. Korra üritas Pets ka Mailat limpsimisega aidata, kuid õnneks keelamise peale ta seda enam ei teinud.
Peab ütlema, et kui sul on olnud koer, kellega oled pidanud 3 tõsisemat operatsiooni läbima ja nägema, kuidas surmahaigus ta vaikselt endaga viib, siis ei tundugi enam loomade operatsioonid ja haigused nii hirmsad. Närvid on nii tugevad ja usaldus loomaarstide oskuste osas on paigas. Eks ma olin selleks ka valmistunud, kui ma endale varjupaigast 4-aastase kassi võtsin, kes juba oli läbinud kõrvakasvaja eemaldusoperatsiooni. Sellises olukorras ei saagi muud teha, kui usaldada ja loota parimat tulemust. Ma tõesti usun, et tänaseks juba 9-aastane Maila, taastub imehästi ning tal on ees veel palju palju õnnelikke aastaid! 💓
No comments:
Post a Comment