In Memoriam.

Kui ma täna kalmistule jõudsin, sillerdas päike oma erilises soojuses. Tuul sahises kaselehtedes õrna ja ilusat meloodiat, mille sekka mõni linnukegi oma aaria laulis. Maa peal valitses rahu ja harmoonia oma imelises külluses. Oma maise keha oli maha jätnud inimene, kelle hing on nii särav ja suur, et isegi seal kaugel ta paitab naeratades meie südant. Südames valitseb rahu. Aitäh, et olid! Aitäh, et armastasid! Aitäh, et hoolisid! Aitäh, et õpetasid!
Mu tädil oli suur süda ja veel suurem hing. Ta oli unistaja, kes nautis seda kaunist küllust meie ümber ja märkas ilu, mida loodus meile pakub. Ta oli võimas naine, kes inspireeris ja motiveeris nii sügavuti mind mu elus. Ta oli nii kaunis ja särav inimene ja mulle südames väga eriline. Sõnadest jääb väheks. Ta armastas luuletusi. Kallis Tädi Ann, see on Sulle!

Päike sillerdas sinakas taevas,

Tuul mängles sahinal kaselehtede vahel,

Lõpule jõudnud nüüd on su eluahel,

Lahti saanud oma maise keha vaevast.

Aitäh, et olid!

Et hoolisid ja hoidsid!

Meie südant nii armsalt sa varem.

Kes teab kus oled, mis teed, kuhu lähed?

Kas oma vanemate embuses oled? 

Või oma vendadele  käe juba andsid?

Ja kõik mälestused ette juba kandsid?

Kus iganes oled, 

nüüd lahti sinust lasta,

me kõik saame rahuga.

Me teame, 

Et sellest nüüd paremat paika,

Maa peal leida ei saa.

Sind südames kannan,

Nii kibedalt magus,

On mälestus minu sees.

Kuid lootust mul annab,

Et päeval kui lahkun,

Me kohtume kunagi veel. 

Armsale Tädile, kes hoidis kätt, kuid paitas südant.

Piret-Ann Salm

7.X 1937- 13. VIII 2019